Koroonaajal pidid õpetajad õpetama tühjale klassiruumile, olles õpilastega kontaktis veebi kaudu. Lõpuaktuste ajaks lubatakse lapsed kooli, kuid mitte alati õnnitlejaid. On koole, kes ootavad kõiki õnnitlejaid, on neid, kes aga iga lõpetaja kohta vaid kaht külalist, ning ka neid, kes ei luba kedagi peale koolipere, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on teema, mis on väga palju paksu verd tekitanud, just erinevus, et mõnes koolis saab tulla hulk külalisi, teises ei saa kaht külalistki tulla. Ma arvan, et see oleneb väga piirkonnast. Võib-olla Tallinnas, Harjumaal on natukene keerulisem selle olukorraga toime tulla kui võib-olla Kihnu koolis, kus põhikool lõpetab, ei ole nii keeruline see olukord," rääkis Eesti Õpilasliidu juht Kristin Pintson.

Kohe on jaanipäev käes, tunnid on läbi ja abiturientide kauaoodatud aeg on käes.

"Mina isiklikult pabistan natuke, kuna ma pean lõpukõne. Midagi hullu küll ei ole, aga kuidas ma sinna selle kipsiga ette koperdan, on natukene teine asi," rääkis Eva-Lotta Kutser.

"Minul on küll väga hea meel, pluss mu emal on täna sünnipäev, nii et ma saan talle sünnipäevaks hõbemedali viia," rääkis Killu Issak.

Tallinna Kristiine gümnaasium oli Eestis kunagi esimene, kus otsustati lapsed koduõppele saata. Tänavu lõpetas selle 29 noort, kelle aktust võis jälgida iga õpilase kohta kaks külalist ja teised said aktusel osaleda videosilla kaudu.

"Ma olen uhke meie noorte üle. Ma usun, et nad panustavad just nii palju, kui palju meie nende käest tahame. Kui me tahaks natuke rohkem, siis tõenäoliselt saaksime ka veel rohkem," rääkis Kristiine gümnaasiumi õppealajuhataja Tiina Kerem.