Uudis 100 000 vaktsiini ja muu ravimi riknemisest sotsiaalministeeriumi haldusalas ei tulnud kahjuks üllatusena. Pigem oli see loogiline ja ootuspärane, arvestades kogu korralagedust, mis selles ministeeriumis koroonapandeemiaga pimedusest päevavalge kätte liikunud.

Ministeerium sõna otseses mõttes ägab aastate jooksul tegemata töö koorma all. Kurb on see, et Eesti inimesed kannatavad veelgi rohkem ning maksavad poliitikute ja ametnike patud kinni oma elu, tervise ja varaga.

Minister Kiige sotsiaalne töökoht

Veelgi kurvem on, et ministeeriumi patud ei piirdu ainult tegemata tööga. Ametkonna haldusalas vohavad ebakompetentsuse ja eneseõigustamise kõrval veel ka parasiitlus ja maksumaksja raha süüdimatu raiskamine. Piltlikult öeldes on see hiirte pidu, sest kassi pole majas.

Tanel Kiige haldussuutmatus oleks mõnes muus riigis juba ammu ministri ametist lennutanud, meil hoiab teda ametis aga Jüri Ratase vankumatu toetus.

Kiige jõuga ametis hoidmise põhjus olevat kuuldavasti see, et tal pole kuhugi minna - riigikogu koht teda ei oota ja erakonna toiduahelas on raskel ajal juba kõik palgalised kohad kinni.

Poliitilistes kuluaarides arutletakse, millega Kiik Ratase jäägitu andumuse on ära teeninud. Sest kahjuks on kilomeetrite kaugusele näha, et sotsiaalministri vastutusrikas amet käib talle üle jõu.

Peaminister Kaja Kallas on paraku samuti liialt leebe, et kord majja lüüa ja saamatu minister kellegi pädevama vastu vahetada. Ja kui pool aastat tagasi võis ehk peaministri õrna kriitikat vaktsineerimise aadressil mõista, siis täna kõlab sama jutu kordamine jõuetult – "vaktsineerimine vajab paremat korraldamist" on tähendusetud loosungid,  sest ilmselt taaskord ei järgne sellele ei tegusid ega ka poliitilise vastutuse võtmist.

Ka ülimalt oluliste strateegiliste varude riknemisel pikkade pühade jooksul piirdub peaminister kulunud retoorikaga, et "moodustame komisjoni ja uurime juhtumi asjaolusid". Siin läks Kallas kaasa Kiige nõukaaegse PR-nipiga: kui miski on mäda, moodusta komisjon. Küll see menetleb asja surnuks nii, et aeg kulub ja vastutus hajub. Mõnes Skandinaavia riigis ilmselt uuriksid asja juba ammu uurimisorganid, mitte poleks jutt otsustuspädevuseta jututoa-komisjoni moodustamisest.

Omaette kurb on, et juristiharidusega riigisekretär Taimar Peterkop selliste poliitiliste ja PR-mängudega kaasa läheb. Sõltumatu ametnik ei peaks aitama sotsiaalministeeirumi tegematajätmisi kinni mätsida. Seda tehes õõnestab Peterkop niigi habrast usaldust riigi ja ametnikkonna suhtes veelgi.

Kuna vaktsineerimiskaosest, kehvast planeerimisest, vastutamatusest ja lokkavast lohakusest on juba piisavalt räägitud, siis lõpetuseks mõned meenutused ülbe raiskamise valdkonnast.

Endise kantsleri Tea Varraku sotsiaalne töökoht

Koroona esimese laine haripunktis eelmise aasta märtsis võeti ministeeriumi palgale kantsler Marika Priske hea sõbranna ja kantslerite klubi liige Tea Varrak, kes varasemalt on töötanud nii rahandusministeeriumi kui haridus- ja teadusministeeriumi kantslerina. Sisuliselt loodi Varrakule sotsiaalne töökoht: nõunik, kes hakkab võitlema toidu raiskamisega. See oli eriolukorra ajal, kui inimesed istusid isolatsioonis ja paljudel polnud sõna otseses mõttes midagi süüa.

Kahjuks paistab, et sotsiaalne töökoht on loomisel ka praeguse asekantsleri Maris Jesse jaoks, kes kolmapäeval ERR-i saates "Otse uudistemajast" kurvastas, et ta enam uueks ametiajaks ei kandideeri, aga lubas ministeeriumile nõu ja jõuga appi jääda. Meie töös äpardunud nomenklatuur on nagu luureorganite juhid teistes riikides, kellele tuleb kindlustada pehme maandumine ("teab liiga palju").

Hämmastav, et see trall käib Kiige otsusel ja Kallase heakskiidul maksumaksja raha eest rahumeelselt olukorras, kus EKRE möllab ja näitab rekordilisi reitinguid. Uskumatu poliitiline taipamatus, nagu Reformierakond ei olekski pikki aastaid opositsioonis istunud. Täpselt samasugune arrogantsus ja reaalsusest irdumine.

Terviseameti juht Üllar Lanno ajab võõra raha eest kiusu

Teine näide puudutab terviseameti peadirektorit Üllar Lannot, kes on teadaolevalt esimene reeglite vastaselt eliitvaktsineeritu Eestis. Lanno leidis keset kibedaimat koroona teist lainet aega, raha ja oma asutuse tööaja ressurssi vedada väsimatult vägikaigast oma endise kommunikatsioonijuhi Simmo Saarega. Viimane paljastas detsembris avalikkusele tõsiasja, et Eestil puudub vaktsineerimise plaan.

Kas täna leidub veel mõni selline, kes kahtleks, kas toona tegelikult valetas Saar või Lanno ja Kiik? Aga tõde on valus ja Saar, kes sunniti lahkuma, kaebas otsuse töövaidluskomisjoni. Praeguseks on vaidlus jõudnud kohtusse.

Asutuse arvutite ja töötaja isiklike failide tagastamisega seotud vaidlused olid mai alguse seisuga maksumaksjale läinud maksma umbes 20 000 eurot. Võimalik, et praeguseks on kulud seoses kohtu kaasamisega veelgi tõusnud.

Ja seda olukorras, kus kaitsevägi on kaotanud oma orkestri ning otsustanud, et vormiseelikute kandmine on liiga kallis lõbu. Jah, suure kärpimise tulemusel kaob kaitseväe vormiseelik.

Ning mulle teadaolevalt on ohus ka mitmed kodanikualgatusega seotud projektid, seahulgas maailmakoristuspäeva finantseerimine. Ehk riikliku ihnutsemise ohvrid muutuvad aina nii tõsisemaks kui veidramaks. Samas kiidab peaminister Kaja Kallas vaikides heaks kohusetundlike kodanike tagakiusamise.

Piinlik.  Kurb. Masendav. Kuid kahjuks reaalne.