Terviseamet teatas sel nädalal, et kannab ohutuse huvides maha ilmselt kõik vaktsiinid ja ravimid, mis rikki läinud külmlaos olid. Kahju võib ulatuda üle kolme miljoni euro.

ERR-i ajakirjanik Urmet Kook tõdes saates, et lugu on väga kahetsusväärne ning selles on praegu ka väga palju segast.

"Ma arvan, et kõik suuremad meediaväljaanded on küsinud, kuidas hoiutingimused täpsemalt olid, kuidas süsteem pidi töötama, kust pidi tulema häire, kas seal oli mingi inimfaktor vahel või oli kõik automaatika. Me ei tea seda detailselt. Terviseamet ei ole seda detailselt ju avalikkusele avanud, tuues põhjuseks, et neil käib mingi sisemine uurimine," kommenteeris Kook.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler nõustus. "Terviseamet ei ole siiani selgitanud, kuidas see asi oleks pidanud töötama. Mis juhtus, seda uuritakse, sellest ma saan aru. Aga seda, kuidas asi oleks pidanud töötama, pole ju raske välja öelda. See pole salajane," märkis ta. "Kriisiolukorra kirjeldused on ikka ettevõtetes paika pandud," lisas ajakirjanik.

Sama meelt oli ERR-i ajakirjanik Huko Aaspõllu. "Terviseametil pole midagi keerulist näidata ajakirjanikele, kuidas oleks pidanud süsteem toimima," sõnas ta.

"Küsimus on selles, kas keegi on loonud süsteemi, mis ei ole piisav, kas keegi ei ole oma tööd korrektselt teinud ja kusmaal vastutus paikneb. Ja kui tahta terviseametile midagi selgelt ette heita, siis ongi see, et nad ei ole tahtnud avalikult rääkida sellest süsteemist, mis seal on. See on selge praegu. Aga edasiste probleemide osas oleks meil tarvis näha, mis seal täpselt juhtus," rääkis Aaspõllu.

"Võib-olla oli mingi inimlik eksitus, kuhugi jäi mingi linnuke panemata, võib-olla ütlesid seadmed üles. Me oleme näinud igasuguseid asju. Inimlikke eksitusi on olemas, on ka seadmete ülesütlemise eksitusi," lisas Vedler.

Aaspõllu hinnangul võib olla süsteemi avalikustamata jätmine seotud kindlustusega.

"Mulle kohati tundub, et soovimatus avalikustada seda, mis oleks pidanud toimuma, millest oleks võimalik natuke ka eeldada, mis võis juhtuda, sellest mitte rääkimise taga on võimalik kindlustuse kaasus. Kui ikka oli vaktsiine ja ravimeid kolme miljoni ulatuses, siis lootus on, et kindlustus selle hüvitab. Ma ei kujuta ette, milline leping on kindlustusseltsiga, võimalik, et seal on mingid aspektid vahel, kus kindlustus ütleb, et neil tingimustel me ei saa seda teha. /.../ Võimalik, et seal on mingid vastutuse osad ja ei taheta võib-olla pildi selginemiseni sellest rääkida. Mis on kahetsusväärne, sest kõik see toimub tegelikult meie raha eest ja need on meie raha eest ostetud ravimid ja vaktsiinid," arutles Aaspõllu.

Kes peaks võtma vastutuse?

Eesti suuremad päevalehed kutsusid terviseametis juhtunu tõttu tervise- ja tööminister Tanel Kiike üles ametist tagasi astuma. "Rahva teenrite" ajakirjanikud jäid selles eriarvamusele.

"Lõppkokkuvõttes minister poliitiliselt loomulikult vastutab oma valdkonna eest, aga võib-olla selles, kuidas selles konkreetses asutuses olid need ahelad tehtud ja kas need toimisid, esmane vastutus lasub selle asutuse juhil. Ma arvan, et konkreetselt selle asja pärast nõuda ministrilt tagasiastumist on võib-olla natuke liiga palju," rääkis Urmet Kook.

"Aga mis puudutab terviseameti tööd, siis selle eest vastutab Üllar Lanno. Sellel mehel oleks küll väga põhjust peeglisse vaadata ja mõelda," lisas ta.

Vedleri hinnangul on ministri tagasiastumise küsimus poliitilises kultuuris.

"Ta vastutab igal juhul, aga küsimus on, kas ta tahab tagasi astuda või ei taha. Mina ei tea siin õiget vastust, mina ei oska talle soovitada, et astu või ära astu tagasi. See on tema enda otsus," ütles Vedler ja lisas, et samas terviseameti peadirektor Üllar Lanno on juba ka öelnud, et võtab vajadusel vastutuse.

Vedler hoiatas aga eelmise suve vea kordamise eest. "Kui nüüd hakata karistama, siis ma tuletan meelde, et eelmisel aastal aeti terviseameti eesotsast ära Merike Jürilo, täpselt samamoodi suvel. Siis ei olnud tükk aega terviseametil juhti ja teiseks koroonalaineks valmistumine ei olnud võib-olla kõige parem. Sest kui ettevõttel ei ole juhti, seal on ainult asetäitja, siis need asjad ei lähe nii ladusalt, kui sul on seal üks inimene, kes täie rauaga vastutab. Ja selle juhi otsimine oli päris valus tegevus, sinna ei tulnud häid kandidaate ja lõpuks Lanno kutsuti sinna," meenutas ta.

"Nii et enne, kui nõuda, et ta sealt kohalt lahkuks ja ta sealt minema ajada, oleks vaja otsida ka inimene sinna asemele. Muidu juhtub täpselt sama asi nagu eelmisel aastal. Ja kolmas laine siiski tuleb," lisas Vedler.

Aaspõllu hinnangul ei saa külmlaoga juhtunut ei Lannole ega Kiigele ette heita. "Lannole võib igasuguseid asju ette heita, aga antud asja ma ka liigselt võib-olla ei heidaks ette ei Lannole ega ka Kiigele, sest jah, tippjuht justkui vastutab kõige eest, aga kõiki asju kontrollida ei ole ka võimalik," ütles ta.

Kook märkis, et juhtunus võib olla oma osa ka Riigi Kinnisvara AS-il (RKAS). "Küsimus on selles, et nüüd tuleb välja, et probleemid terviseameti laoga olid juba eelmise juhi ajal, kuidas sellest siis mingeid järeldusi ei tehtud. Sellel on kindlasti oma roll ka RKAS-il. Väga paljud riigiasutused, nagu ka terviseamet, on RKAS-i pinnal. RKAS on siiani suhteliselt üldsõnaliselt rääkinud," ütles Kook.