Viljar Kirikal: valitsusel puudub pöördeliseks kliimaplaaniks valmisolek

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Viljar Kirikal. Autor/allikas: VKG

Euroopa Komisjon avaldab 14. juulil Euroopa Liidu (EL) kliimapoliitikas senisest veel ambitsioonikamat liikmesriikide ülese kliimaneutraalsuse eesmärki püüdleva eelnõude paketi Fit for 55. Eesti majandust ulatuslikule ümberstruktureerimisele ja tarbimisharjumuste pöördelisele muutmisele sundiv pakett vajab Eesti ühiskonna kõrgendatud tähelepanu, kirjutab VKG regulaatorsuhete juht Viljar Kirikal.

Enne järjekordset Euroopa Komisjoni kliimaambitsiooni ülevõtmist peab valitsus olema ennekõike ambitsioonikas teadmises. Selleks, et valitsuse otsused teeniks Brüsseli ametnike asemel eelisjärjekohal eestimaalaste huve peab valitsusel olema meile näidata selge visioon kliimaneutraalsuse saavutamiseks ühiskonnas vajalikest laiapõhjaliselt kokkulepitud meetmetest, sellega seotud kulust ja ohverdusest erinevates majandussektorites.

Eesti on kliimaeesmärgi täitnud kaks aastakümmet ette

Eesti on kasvuhoonegaaside (KHG) intensiivsust vähendanud võrreldes 1990. aastaga ligi 70 protsenti. EL liikmesriikide ülene eesmärk aastaks 2030 on 40 protsenti ning arutusel on selle tõstmine tasemele 55 protsenti. Seega on Eesti enda kohustuse ühises kokkuleppes teiste liikmesriikide ees täitnud juba aasta 2040+ tasemel.

Veel ei ole selge, kas eestimaalased peavad jätkuvalt ja senisest suurema kuluga kandma Saksamaa, Poola, Itaalia, Prantsusmaa ja teiste EL-i suurimate saastajate kohustusi ja milline on selle kulu.

Seni on teiste liikmesriikide kliimapoliitika kohustust aidanud täita Eesti heitmekaubandussüsteemi (HKS) kuuluvad ettevõtted - peamiselt põlevkivikeemia- ja põlevkivielektritööstus ning tänaseks juba väljasuretatud tsemenditööstus.

HKS süsteemi ettevõtted on vähendanud kasvuhoonegaaside intensiivsust ligi 70 protsenti (2020 vs 2005). Seda olukorras, kus HKS-i mittekuuluvates sektorites- nt. transpordi-  ja põllumajandussektoris on heide suurenenud.

Valitsusel ei ole enam poliitiliselt lihtsaid lahendusi, et suruda Eestit Euroopa Komisjoni kliimaraami. Ees on majanduslikult ja sotsiaalselt valusad muutused muu hulgas transpordis ja põllumajanduses.

Võrdluseks: eelmisel aastal oli Eestis kasvuhoonegaaside heide ainuüksi põllumajandusest ligi 1,5 miljonit ja transpordist ligi 2,4 miljonit tonni, mis moodustab ca 35 protsenti Eesti heitest aastal 2020 (11,1 miljonit tonni).

Eestimaalasi ootavad ees valusad ühiskondlikud muutused

2030. aastaks peab ÜRO ettepanekul meie kliimajälg olema keskmiselt vähenenud tänasega võrreldes 2,4 korda, vahetasemeni 4,6 miljonit tonni. Kui valitsuse visioon seda ette näeb, siis peame järgmise üheksa aastaga tegema tohutu ühiskondliku ennastohverdava pingutuse ning jätkama sellel kursil. 2050. aastaks peame jõudma aastases kliimajäljes vahetasemeni 0,8 miljonit tonni. Peame vähendama kasvuhoonegaaside mahukust tänasega võrreldes 14 korda! Lõppeesmärk on seni veel soovunelmlik kliimaneutraalsus.

Pole kahtlust, meie elu muutub valitsuse sellise otsusega tundmatuseni.

Näiteks kaotatakse uute maksu- ja tasumeetmetega käibelt sisepõlemismootoriga maanteesõidukid. Selliste sõidukite müüki peab Rahvusvaheline Energiagentuur vajalikuks keelata juba 14 aasta pärast. Samuti vajab selgust, kuidas sobitub muu hulgas loomapidamine, metsandus, ehitus ja hajaasustus kliimaneutraalsuse dogmasse.

Šveitslastelt küsiti rahvaküsitlusel kliimapoliitika regulatsioonide kehtestamise osas nõusolekut. Rahvas ütles "Ei".

Erinevalt Šveitsist ei otsusta Eestis rahvas kliimapoliitika üle. Kas Eestis otsustab kliimapoliitika üle rahva huve kaitsma valitud riigikogu liikmete moodustatud valitsus või Euroopa Komisjon - see saab selgeks juba järgmise pooleteise aasta jooksul.

Ülemaailmne kasvuhoonegaaside heide on kasvutrendis. Heitme ülemaailmne vähendamine eeldab kõikide riikide ühist kokkulepitud pingutust meetmetega, mis usutavalt toovad soovitud tulemuse.

Kahjuks Pariisi lepe neid tingimusi ei täida. Lepe ei hõlma kõiki riike ning kokku lepitud on vaid üldsõnalises pingutuses.

Ka Rahvusvaheline Energiaagentuur on oma värskes raportis pidanud usutavalt toimivat rahvusvahelist kliimapoliitika kokkulepet vältimatuks ja ajakriitiliseks eelduseks temperatuuri ohjamisel. Selle eelduse täitmine lähiaastatel ei ole mineviku kogemuse põhjal usutavalt ettenähtav.

Valitsusel lasuv vastutus kliimaplaani elluviimisel peab algama ausa, läbipaistva ja õigeaegse infovahetusega. Viimane aeg on valitsusel avada rahvaga dialoog Eesti kliimaplaani põhiteeside kujundamiseks, ning kuulata, mida rahvas soovib ja mida on võimeline selles protsessis taluma.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: