Eesti jääb maha "Eesmärk 55" sihtide saavutamiseks vajalikust tempost
Eesti tegevus kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ei ole piisav Euroopa Liidus kokku lepitud programmi "Eesmärk 55" sihtide õigeaegseks ellu viimiseks, selgub teisipäeval keskkonnaministeeriumi avaldatud andmetest. "Eesmärk 55" näeb ette vähendada 2030. aastaks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55 protsenti võrreldes 2005. aastaga.
"Praegused andmed näitavad, et me ei ole jõudmas 2030. aasta eesmärkideni," tõdes keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok andmete avaldamise eel korraldatud pressikonverentsil.
Ministeeriumi kliimaosakonna nõunik Laura Remmelgas selgitas ERR-ile, et "Eesmärk 55" seab Eestile riikliku kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuse EL-i jõupingutuste jagamise määrusega (JJM) kaetud sektoritele, milleks on hooned, väikeenergeetika, transport, põllumajandus ja jäätmed ning CO2 sidumise eesmärgi maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorile.
Jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektorid peavad 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga vähendama CO2 heidet seni eesmärgiks olnud 13 protsendi asemel "Eesmärk 55" silmas pidades 24 protsendi võrra.
"See tähendab, et aastal 2030 ei tohiks JJM sektorite heide kokku ületada 4,7 miljonit tonni CO2 ekvivalendis. Täna kavandatud meetmetega liigume varasema ehk -13 protsendi heite vähendamise suunas, 2020. aastal oli nende sektorite heitkogus kokku 5,93 miljonit tonni CO2 ekvivalendis," ütles Remmelgas.
Eesti LULUCF-i sektorile on "Eesmärk 55"-ga seatud aastaks 2030 kohustus siduda vähemalt 2,5 miljonit tonni CO2-te. Seni kehtinud eesmärk oli tagada, et aastal 2030 on saavutatud vähemalt praeguse arvestusreeglite põhjal seatud baasmäär 0,5 miljonit tonni CO2 ekvivalendis. See nõue kehtib Remmelga sõnul siiski nii eelmise kui uue määruse järgi ka perioodi 2021-2025 kohta.
Ristkok rääkis, et keskkonnaministeerium esitab järgmise aasta alguses loendi võimalikest lisameetmetest, et jõuda 2030. aasta eesmärkide täitmiseni.
Ta rõhutas, et kasvuhoonegaaside vähendamisse peavad panustama kõik sektorid, sest see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, aga samas on see ka õiglane ja peab olema ka proportsionaalne.
Kommenteerides praegust olukorda energeetikas, märkis keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja, et hoolimata kriisist ja sõjast Ukrainas püsime õigel kursile, kuna suudame lahendada energia trilemma: saame üheaegselt teha rohepööret ning tagada ka energia kättesaadavuse ja taskukohasuse. "Seega tendentsid näitavad, et liigume õige suunas ja suudame eri eesmärke ühendada ka praeguses kriisis," märkis Ristkok.
Toimetaja: Mait Ots
