Kui energeetikas, mis on Eesti suurim õhusaastaja on heitekogused väga palju vähenenud, siis transpordis on energia kasutamine vähenemise asemel isegi kasvanud, rääkis  Sikkut reedel ERR-ile.

Kui varasema eesmärgi kohaselt oli 2030. aastaks oli ette nähtud CO2 heitme vähendamine transpordis 13 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega, siis Euroopa Komisjoni suvel tehtud ettepaneku kohaselt peaks see vähenema 24 protsenti. "See tähendab suuri investeeringuid ja väga paljude inimeste jaoks teistsuguseid tarbimisotsuseid," tõdes Sikkut. Tema sõnul pole praegu veel selge, kuidas sellist eesmärki saavutada.

"Teine tundlikum valdkond Eesti jaoks on kõik see, mis seostub metsaga – see puudutab nii biomassi põletamist elektri saamiseks kui ka raiemahtusid tervikuna," ütles ELAK-i aseesimees. Ta viitas sellele, et Euroopa Komisjoni koostatud ettepaneku Fit for 55 (Eesmärk 55) käsitleb muuhulgas ka süsiniku sidumist, mis aga toimub just metsades.

Lisaks võib ilmselt teemaks tõusta ka see, kuidas põllumajandus peab muutuma, et kasvuhoonegaaside heidet vähendada, tõdes Sikkut. "See on siiani tagaplaanil olnud. Räägime palju elektrist ja energeetikast laiemalt, aga see, kuidas me oma põlde harime, loomi kasvatame, kas biometaani kogume ja kasutame – see on ka oluline," selgitas ta. Sikkuti sõnul ei ole komisjoni ettepanekus biometaani väga palju käsitletud, mistõttu peab Eesti ise seda valdkonda rõhutama ja vaatama, et see õigusaktidesse sisse saaks.

Euroopa Komisjoni suvel esitatud ettepanekute pakett Fit for 55 seab eesmärgiks, et Euroopa Liit tervikuna vähendaks CO2 heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga 55 protsenti, et jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni.

ELAK pidas reedel Eesmärk 55 teemal sissejuhatava kuulamise.

Sikkut tõi esile, et paketi juures rõhutatakse vajadust tagada rohelise ülemineku jõukohasus ning nendele, kellele see käiks muidu üle jõu, on ette nähtud rida toetusskeeme ülemineku pehmendamiseks.

"Mul oleks väga kahju, kui praegune elektrihinna tõus muutuks üldiseks kriitikaks rohepöörde vastu. Kui me ei suuda elektrihinna tõusu toodud lööki maha võtta, siis kuidas me saame siis inimesi motiveerida rohepöördega kaasa tulema ja nägema seda, kui alternatiivi praegusele olukorrale? See on siseriiklik küsimus, kuidas me juba nüüd suudaksime adekvaatselt reageerida, et tulevikus oleks võimalik rohepööret teha ja vältida ühiskondlikku lõhet," rääkis ta.  

Tema sõnul on Euroopa Komisjon paketi kavandanud nii, et heaolu tase saab kasvada ka CO2 heite kärpimise ajal ning rohepööre toob uusi töökohti ja aitab kaasa majanduskasvule. "Seda on seni väga vähe selgitatud – inimene näeb ainult seda, et rohepööre muudab asjad kallimaks või teistsuguseks ning ei lase senisel kujul enam edasi elada ja tegutseda. Aga komisjoni kinnitab, et nende plaan on tehtud selliselt, et heaolu kasv jätkub. Komisjoni seisukoht oli, et me ei saa senist heaolu taset vana viisi jätkates enam hoida – raiskavalt ja saastavalt jätkates on tagajärjed fataalsed nii loodusele kui ka inimestele," ütles ELAK-i aseesimees.

Valitsus peaks esmase positsiooni paketi suhtes kujundama oktoobri lõpuks. Kuid kuna pakett sisaldab rohkelt erinevaid valdkondlikke ettepanekuid, siis nende suhtes seisukohtade kujundamine ning nende üle läbi rääkimine Euroopa Liidus võtab kauem aega.