Politsei on viimase kahe nädala jooksul saanud 920 teadet öörahu rikkumiste kohta üle Eesti.

"Suvi on puhkuste aeg ja siis tahetakse end lõdvaks lasta, seda sageli lärmakate pidude või valju muusika saatel ning tihti ei arvestata selles osas naabritega," lausus politsei Lääne-Harju piirkonnavanem Mart Meriküll.

Suurenenud öörahu rikkumiste arvus võib Merikülli sõnul tõenäoliselt rolli mängida koroonapiirangutest vabanemine, soov näha taas sõpru ja korraldada pidusid.

"Samuti on juuni olnud tavapärasest soojem ning paljud inimesed hoiavad rõduuksed ja aknad lahti, mis omakorda soodustab müra levimist," lisas ta.

Öörahurikkumiste puhul on inimesed valdavalt mõistlikud ja enamasti piisab sellest, kui politsei teeb suulise hoiatuse. Kui patrull saab uue väljakutse samasse kohta, on politsei võtnud inimestelt muusikakeskuse ja muu sarnase helitehnika hoiule, et rikkumine ei saaks enam jätkuda.

"Avaliku korra korduvrikkuja peab sel juhul olema valmis ka selleks, et politsei võib ta vastutusele võtta," sõnas Meriküll.

Tema sõnul on probleem rahurikkujatega tugevam kortermajades, sest seinad on õhukesed ja muusika kostub naabriteni. Lisaks muusikale kostub sageli ka teisi olmehelisid, nagu näiteks remonditööd.

Meriküll lisas, et inimesed peaksid taolistes küsimustes ennekõike omavahel kokkuleppe saavutama ja kui see ei õnnestu, siis võiks probleemi käsitleda korteriühistus. "Kui kokkulepet siiski ei saavutata, aitab piirkonnapolitseinik," lisas ta.

Päevasel ajal rahu rikkumise korral on Merikülli sõnul siiski esimesena abiks korteriühistu, sest politseil pole seadusest tulenevat alust sekkuda.

Ta sõnas, et vastavalt korrakaitseseadusele sekkub politsei siis, kui rahu rikutakse tööpäeviti kell 23-6 ning reedeti ja laupäeviti 24-7.

"Enamikel juhtudel piisab lihtsalt sellest, kui rahu rikkujaga suhelda ja paluda tal viisakalt vaiksemalt toimetada. Lärm ei pruugi olla tekitatud pahatahtlikult," ütles Meriküll.