Euroopa poliitikud otsivad vaktsineerimisdebatis tasakaalupunkti
Koroonapass ja sellega kaasnevad õigused ning kohustused on Euroopas kuum teema. Vaktsineeritutele suurema tegutsemisvabaduse andmine toob osa inimestest tänavaile protestima ja pälvib samas teiste toetuse. Poliitikud otsivad reeglite kehtestamisel ühiskonnale sobivat tasakaalupunkti.
Prantsusmaa on asunud nõudma kultuuri- ja spordiürituste külastajatelt tõendit selle kohta, et inimene on vaktsineeritud, äsja testitud või haiguse läbi põdenud. Asi läheb prantslaste jaoks aga teravamaks, kui tõendit läheb edaspidi vaja ka neile armsatesse restoranidesse ja baaridesse sisenemiseks. Teisisõnu, kui piirangud hakkavad puudutama igapäevaelu.
Just sellise seaduse võttis Prantsusmaa parlament ööl vastu esmaspäeva vastu. Le Monde kirjutab, et algne plaan leevenes veidi kaubanduskeskuste osas, sinna minekuks koroonapassi ette näidata ei ole vaja. Küll aga jäi kava jõusse restoranide, baaride, rongide ja kaugliinibusside puhul. Samuti pehmendati veidi kohustusliku vaktsineerimise nõuet. Kuigi mõnes valdkonnas, nagu näiteks meditsiin, hakkab kehtima vaktsineerimise kohustus, ei saa sellest veel põhjus töötaja vallandamiseks.
Saksamaa vaktsineerimist kohustuslikuks teha kellelegi ei kavatse, küll aga on paljudesse kohtadesse sisenemiseks juba varem kehtestatud nõue esitada tõend vaktsineerituse, testi või haiguse läbipõdemise kohta.
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kabinetiülem Helge Braun hoiatas nädalavahetuse intervjuus väljaandele Bild am Sonntag, et viiruse haarde tugevnedes võib kord veelgi karmistuda. Nii võivad restoraniuksed edaspidi avaneda üksnes vaktsineeritutele. Tema sõnul on riigil kohustus kaitsta kodanike tervist ja tervishoiusüsteemi, et näiteks vähioperatsioone ei tuleks koroona tõttu enam edasi lükata.
Uueks liidukantsleriks kandideeriv Armin Laschet ütles aga intervjuus ZDF-ile, et ei pea reeglite karmistamist vajalikuks. Tema sõnul on praegune kord hea ja testimine sobib jätkuvalt vaktsineerimise alternatiivina. Nii kõlab Saksa poliitikutelt selles küsimuses erinevaid seisukohti.
Selge on see, et kõik riigid püüavad uue viiruselaine tõustes maksimaalselt avatuks jääda, küsimus on, kui hästi ja milliste meetoditega see õnnestub.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi