Maaja Vadi ja Hedi Truu: tehnoloogia + stress = tehnostress

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Arvuti. Illustreeriv foto. Autor/allikas: Vinzent Weinbeer / Pixabay

Tehnostress põhjustab suurel hulgal negatiivseid emotsioone ja selle kogemine on vaimselt raske katsumus, kirjutavad Maaja Vadi ja Hedi Truu algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ning teeb korduvalt pingutusi raskuste ületamiseks. See valdavalt negatiivse alatooniga sõna on aja jooksul kujunenud käibesõnaks. 1984. aastast räägitakse ka tehnostressist ja selle sõna võttis kindla tähendusega terminina kasutusele Craig Brod.1

Lihtsalt öeldes on tehnostress võimetus uute tehnoloogiatega tervislikul viisil toime tulla. Tehnostressi kogedes väljub inimene turvalisest keskkonnast ning tajub seetõttu ärevust ja pinget.2,3

Kuna nüüdisaegsetes organisatsioonides on tehnoloogiat rohkesti, on ka selge, et kahe sõna ühendina väljendatav nähtus on paljudele tuttav. Abitus, viha, kurbus, piinlikkus, mõistmatus, segadus – need on vaid mõned tunded ja seisundid, mida mainitakse, kui tehnika ei toimi. Millistes vormides tehnostress töösuhetes ilmneb ning milliseid emotsioone ja tundeid see esile kutsub?

Mis on tehnostress?

Tehnostressi kujunemist tingib paljude teiste stressi tekitavate tegurite hulgas tehnoloogia. Ärevus on otseselt seotud tehnoloogiaga ning määratlustes rõhutatakse olukorraga toimetulekut. Stress tekib olukorras, kus inimese võimetest ei piisa, et tehnoloogiaga toime tulla. Neil, kes tehnoloogiaga hakkama saavad, stressi ei teki. Kui ärevus ja ebakindlus võitu saavad, siis võivad need esineda ühes või korraga mitmes allpool nimetatud vormis.

Tehnoüleküllus tekib olukorras, kus töötajad peavad rohkem või intensiivsemalt tööd tegema, sest tehnoloogia survestab töö hulka suurendama või tihendab töögraafikut. Tehnoülekülluse tõttu seatakse töötajate töö mahule ja kvaliteedile suuremad nõudmised. Inimesed tunnevad survet töötada kiiremini.

Tehnoüleküllust esineb enim uue tehnoloogia kasutuselevõtu algfaasis, sest uus tööviis erineb oluliselt eelnevast ja seega on muutused töörütmis kergesti tajutavad. Hilisemas faasis harjutakse uue rütmiga ära ning muutusi ei pruugita enam nii selgelt tajuda.

Tehnoinvasioon tähendab tööks kasutatava tehnoloogia pealetungi töövälistesse olukordadesse ning kohustust tegeleda tehnoloogia vahendusel tööülesannetega ka vabal ajal. Näiteks võib inimene tunda survet vastata töökõnedele ja -kirjadele töövälisel ajal, mil tal tegelikult vastamiskohustust ei ole.

Tehnoinvasiooni alla kuulub ka olukord, kus töötaja tunneb, et peab vabal ajal uut tehnoloogiat õppima.4 Tehnoloogia õppimine peaks kuuluma tööaja sisse, mitte vähendama tööväliseks tegevuseks kasutatavat aega. Omalaadne tehnoinvasiooni ilming on ka kohusetunne, mille tingivad tööandja pakutud vahendid kodukontori sisustamiseks, mistõttu töötaja tunneb tööasjade pidevat kohalolekut.

Tehnokeerukus väljendub suutmatuses tulla toime uute tehnoloogiatega, sest need on liialt keerukad. Uute tehnoloogiliste vahenditega töö selgeks saamine on niivõrd raske, et inimesed ei leia selleks aega ega ressursse. Töötajatel tekib tunne, et nad ei ole piisavalt võimekad ja uuest tehnoloogiast teadlikud, või võtab selle selgeks saamine liiga kaua aega. Tihtipeale paneb see inimesi tundma, et uued töötajad on võimekamad ja suudavad uute töövahenditega paremini hakkama saada.5,4

Tehnoebakindlus tähendab, et tehnoloogia paneb inimesi muret tundma oma turvalisuse ja töö püsivuse pärast. Tehnoloogiaga kaasnevad muutused tekitavad ebakindlust ning panevad mõtlema võimalikule töökaotusele.3 Töökaotuse hirm on tingitud töö automatiseerimisest ja töötaja vähesest huvist või oskustest uut tehnoloogiat tundma õppida.6

Ebakindlus tehnoloogiaga toimetulekul paneb üha enam mõtlema sellele, kas töötaja sobib oma ametikohale ja suudab oma töökohustusi piisavalt hästi täita. Tajutav ebakindlus võib väljenduda ka töötajatevahelise kommunikatsiooni hääbumises, sest inimesed võivad tunda kolleegide hukkamõistu, kui neil puuduvad vajalikud oskused tehnoloogilisi probleeme hallata.3

Tehnoebakindlusega võib kaasneda ka üha suurenev vastumeelsus tehnoloogilise arengu suhtes, sest inimene tajub tehnoloogiat kui vaenlast, mis ajapikku tema töökohustused üle võtab ja teda uut töökohta otsima sunnib.

Tehnomääramatus esineb olukordades, kus tehnoloogia pidevalt uueneb ja täieneb ning see eeldab ka kasutajate võimekust pidevate muutustega toime tulla.4 Tehnomääramatuse puhul tunnevad töötajad, et tehnoloogilised uuendused survestavad neid pidevalt juurde õppima ja ennast täiendama.5

Kuigi tehnoloogilised täiendused toovad endaga kaasa lahendusi varem esile kerkinud probleemidele, loovad uued võimalused ka olukorra, kus sisse harjunud töörutiini tuleb kohandada. On hea, kui koolitus- ja enesetäiendusvajadust tajub töötaja ise, kuid juhi liigne surve võib tekitada vastupidist efekti, pärssides inimese võimekust uusi teadmisi omandada.

Tehnousaldamatus tekib siis, kui esinevad inimestest sõltumatud süsteemi häired ning töötajatel tekib kahtlus, kas tehnoloogia toimib korrektselt. Paraku kaasneb kõikide tehnoloogiate kasutamisega aeg-ajalt inimestest sõltumatuid tõrkeid, mis põhjustavad tööseisakuid.

Kuna sellised olukorrad ei ole sugugi harvad ja panevad inimesi muretsema, peaksid ka need olema töötajatele lahti seletatud. Sellistes olukordades tunnevad töötajad tihti, et ei saa tehnoloogia peale loota ning võivad eelistada igapäevatöös aja- ja ressursimahukamaid töömeetodeid.

Kuigi tehnostressi esineb paljudes töövaldkondades, keskendus sel aastal Eestis tehtud uuring just finantstöötajate tehnostressile, kuna finantsistide töö on viimaste aastate jooksul digitaliseeritud ja toonud kaasa sõltuvuse tehnoloogilistest süsteemidest.

Tehnostressi uurimiseks pidasid üheksa finantstöötajat kuu aega päevikut, kuhu neil paluti kirja panna tehnostressi olukorrad ning kommenteerida oma mõtteid ja tundeid. Päevikupidajate seas oli nii naisi kui ka mehi, noori kui ka keskealisi ning erinevate töötingimuste ja perekonnaseisuga inimesi.

Kuidas tehnostress esineb ja mida kaasa toob?

Hiljutise uurimuse põhjal saab öelda, et enim esines finantstöötajatel olukordi, mis liigituvad tehnokeerukuse ja tehnousaldamatuse alla. Vähesemal määral kogesid uuringus osalejad tehnoinvasiooni, tehnoüleküllust ja tehnomääramatust. Kõige vähem mainiti tehnoebakindluse olukordi.

Tehnousaldamatus tekitas ka kõige suurema pingeseisundi ning kõik üheksa päevikut pidanud finantstöötajat olid selle kohta üsna ühel arvamusel. Osalejad kirjutasid tehnousaldamatusest nii:

"Õpin parasjagu uut tööosa. Tööülesande täitmiseks tuleb kasutada nelja uut programmi. Olin pool päeva kõiki programme kasutanud nii, et kõik toimis ja töötas. Seejärel tuli arvutile teha kohustuslik restart, mille järel ei avanenud mul mitte ükski programm. Proovisin reaalselt 10 korda programmi avada, kuid asjata."

"Postkasti otsingumootor ei tööta. On vaja otsida saadetud kirjade hulgast, aga süsteem kiilub kogu aeg kinni ja ei suuda otsitavat kirja üles leida. Ärritab, et väikese asja peale kulub liiga palju aega. Sooviks aega produktiivsemalt kasutada."

Päevikukannetest on näha, kuidas tehnostressi olukorrad tunnete ja emotsioonidega seostusid. Paistab silma, et suurem osa kogetud tundeid ja mõtteid olid negatiivse varjundiga, kuid leidus ka üksikuid näiteid sellest, et tehnostressi olukord võib lõpuks positiivse muutuseni viia.

Tehnostressi positiivset mõju tajuti vaid kahes olukorras, näiteks üks töötaja leidis, et esialgu pingeline automatiseerimisprotsess suurendas tema huvi aruande sisuosa vastu ja panust sellesse.

Negatiivsete tunnete põhjustajatena tajuti oskuste vähesust, tööaja kasutamise probleeme, soorituse ja kvaliteediga seotud muresid ning toimetuleku viisidega seonduvat. Need omakorda kutsusid esile erinevaid emotsioone ja tundeid (vt joonis).

Suurem osa tundeid ja mõtteid on seotud mitme tehnostressi liigiga, mis tähendab, et ka pisut erinevad pingeolukorrad võivad töötajates tekitada sarnaseid tundeid. Näiteks toovad nii tehnomääramatuse kui ka -keerukuse olukord kaasa ebamugavustunde, mis seostub kolleegidelt küsimisega. Vähem leidub tundeid, mis kaasnevad vaid ühe kindla tehnostressi liigi olukordadega.

Sellisteks tunneteks on näiteks kartus eksida, oma oskustega seotud ebakindlus ja närvilisus. Tehnostressi olukorrad põhjustavad suurel hulgal negatiivseid emotsioone, nagu kurbus, ärevus, pettumustunne, pahameel ja nördimustunne.

Veelgi tugevamatest negatiivsetest emotsioonidest kogesid finantstöötajad kuu jooksul frustratsiooni, hirmu, kurnatust, paanikat ning süümepiinu. Kõik need tõestavad, et tehnostressi kogemine on vaimsel tasandil raske katsumus.

Kõige mitmekesisemad tunded on finantstöötajatel seotud tööalase pädevuse ja oskustega. Paljudel juhtudel tajuvad töötajad survet, et peaksid oskama ise probleemi lahendada, ja seetõttu võib teistelt abi küsimine osutuda ebamugavaks. Negatiivsed mõtted ja tunded oma pädevuse asjus on seotud eelkõige tehnokeerukuse ja -ebakindlusega, kuid vähesemal määral ka tehnousaldamatusega.

Ebapiisavad oskused põhjustavad pingelises olukorras teadmatust, mõistmatust, arusaamatust ja abitust. Pidev oskustes kahtlemine ja välistele ootustele mittevastamine paneb pikemas perspektiivis kahtluse alla töökohale sobivuse ning tekivad töökohalt lahkumise mõtted.

Suurel hulgal leidub ka tundeid ja mõtteid, mis viitavad murele oma töösoorituse ja -kvaliteedi pärast. Finantstöötaja puhul on tähtis ajaline ja faktitäpsus, mis seab konkreetsed tähtajad ja nõuded töö tulemusele. Tehnostressi tajudes mõtlevad töötajad selle peale, kuidas see nende töö tulemust ja täpsust mõjutab.

Esineb kartust, et tähtis ülesanne ei saa õigel ajal tehtud või pole töö piisavalt kvaliteetne ning esineb eksimusi. Paljudes olukordades tunnetatakse, et tehnoloogia kasutamisega kaasneb ebaefektiivsus ning muid tööviise kasutades oleks võimalik sama ajaga teha suurem hulk parema kvaliteediga tööd. Töösoorituse ja kvaliteediga seonduvad muremõtted on põhjustatud peamiselt tehnomääramatuse ja tehnousaldamatuse olukorrast. Näiteks kirjeldasid osalejad selliseid situatsioone:

"Peale kodust kontorisse tulekut ei toiminud enam postkast korralikult. Mitu restart'i ja refresh'i ei aidanud. Teadsin, et sel päeval oli postkastis väga kiire ja mõte, et ma ei saa midagi teha ning liiga palju asju kuhjub järgmisesse päeva, oli ärritav."

"Programm, kus ma igapäevaselt töötan, üllatab iga päev uue muutuse või puudusega. Nimelt on alati üks protsess toiminud ilusti ilma probleemideta, kuid nüüd avastasin, et süsteemist on miskit kaduma läinud. Selleks, et seda jälle korda saada, tuleb uurida, kus ja millal probleem tekkis."

Tööajaga seonduvate tunnete rühmast esineb finantstöötajate seas enim ajaraiskamise tunnet, mida kogetakse nii tehnousaldamatuse, -ülekülluse, -keerukuse kui ka -ebakindluse olukorras. Ajaraiskamise tunne oli tajutav siis, kui tehnoloogia tõttu võtab tööülesande täitmine planeeritust kauem aega või esineb täielik tööseisak.

Leidus olukordi, kus töötajad ei suutnud tavapärase tööajaga kõiki olulisi ülesandeid ära teha, mistõttu tunti kohustust lõpetada need töövälisel ajal. Paaril korral tunti survet vastata saabunud teatele viivitamata, olgugi et tööpäev oli juba läbi.

Tehnousaldamatust tekitasid finantstöötajatele tööprogrammide häired. Kuigi need olukorrad pole tingitud töötajate käitumisest, kaasneb nendega siiski teatav süütunne ja ebamugavus kolleegide ees. Võiks eeldada, et ebamugavustunne tekib eelkõige tehnokeerukuse olukordades, kus töötaja tajub oma ebapädevust ning kardab negatiivset tagasisidet paremate oskustega kolleegidelt. Kogutud päevikuinfo seda ei tõestanud ning selgus, et ebamugavus kolleegide ees kaasneb hoopis tehnousaldamatusega.

Suurem osa päevikutes kajastatud tehnostressi olukordi puudutas vaid konkreetset inimest ja teiste reageering puudus. Enamik tehnostressi põhjustavaid probleeme olid seotud konkreetse inimese toimetuleku või töökohustustega, mis kolleegide tööprotsesse ei puudutanud.

Teiste reageeringute vähesust võis mõjutada ka kaugtöö. Arvuti vahendusel ei pruukinud inimesed kolleegide reageeringut hästi tajuda, sest ei näinud päriselt, kuidas teine probleemi kaasatud osapool oma emotsioone väljendas. Seetõttu ei saa väita, et teiste reageering oleks mõjutanud olukorra tajutavat pingelisust töötaja jaoks.

Küllap on eelkirjeldatud olukorrad ja tunded paljudele tuttavad. Siiski on alust arvata, et tehnostressist ja kaasnevatest tunnetest rääkimine aitab pingeolukorraga toime tulla.

Lootust sisendab üks uurimuse tulemus. Kui vastajaid paluti vaatlusalust perioodi üldiselt hinnata, siis suurem osa nimetas, et nad teadvustasid tehnostressi allikaid ja rohkust ning päevikupidamine lõi võimalused eneseanalüüsiks. Seda arvasid nii kõige suuremat kui ka väiksemat pinget kogenud vastajad. Ehk aitab see lihtne võte teisigi, kelle töö on tihedalt tehnoloogiaga seotud.


1 Craig Brod, The Human Cost of the Computer Revolution. Addison-Wesley Publishing Company, Reading, USA 1984.
2 Kanliang Wang, Qin Shu, Qiang Tu, Technostress under different organizational environments: An empirical investigation. – Computers in Human Behavior 2008, 24, 3002–3013. DOI: 10.1016/j.chb.2008.05.007
3 Nor Farah Hanis Zainun, Johanim Johari, Zurina Adnan (2020). Technostress and Commitment to Change: The Moderating Role of Internal Communication. – International Journal of Public Administration 2020, 43(15), 1327–39. DOI: 10.1080/01900692.2019.1672180.
4 Nico Dragano, Thorsten Lunau, Technostress at Work and Mental Health: Concepts and Research Results. – Current Opinion in Psychiatry 2020, 33(4):407–413. DOI: 10.1097/YCO.0000000000000613
5 Monideepa Tarafdar, Qiang Tu, Bhanu S. Ragu-Nathan, T. S. Ragu-Nathan (2007). The Impact of Technostress on Role Stress and Productivity. – Journal of Management Information Systems 2007, 24(1), 301–328. DOI: 10.2753/MIS0742-1222240109
6 Magdalena Stadin, Maria Nordin, Anders Broström, Linda L. Magnusson Hanson, Hugo Westerlund, Eleonor I. Fransson, Information and Communication Technology Demands at Work: The Association with Job Strain, Effort-Reward Imbalance and Self-Rated Health in Different Socio-Economic Strata. – International Archives of Occupational and Environmental Health 2016, 89(7):1049–58. DOI: 10.1007/s00420-016-1140-8 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: