Koroonakriisis on eriti palju kannatanud ühiskonna raskustes grupid

Koroonakriisis kannatasid eriti rängalt ühiskonnagrupid, kes on niigi raskustes kas rahapuuduse või sõltuvusprobleemide tõttu, selgus Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis tehtud uuringust.
Uuringu üks vedajatest, Tartu ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru ütles intervjuus ERR-ile, et huvi teemat uurida tuli varasematest kriisidest. Tema sõnul võimendavad kriisid neid probleeme, mis inimestel tavaelus juba on, näiteks sõltuvus või majanduslikud raskused. Uuringus vaadati nii majanduslikku kui ka psühholoogilist toimetulekut.
Orru ütles, et võrreldes ülejäänud populatsiooniga on haavatavamatel halvemad stressinäitajad. Ta ütles, et on kolm tegurit, mis psühholoogilist stressi võimendavad: majanduslikud raskused, varasemad psühholoogilised probleemid ja isiklik kokkupuude koroonaviirusega, näiteks läbipõdemine või sellesse surnud lähedane. Tema sõnul eristusid uuringus kolm erinevat abivajajate gruppi, kelle toimetuleku tase erines.
Esimese grupi moodustasid tänaval elavad kodutud, kes polnudki kriisist nii puudutatud. Selle põhjusena tõi Orru välja, et nad ei ole ärevusttekitavas infoväljas, neil on argielus piisavalt muresid, et mitte koroonale mõelda ning nad on ka harjunud raskustega toime tulema.
"Tegelikult on nad võib-olla olnud üks resilientsematest rühmadest," ütles Orru.
Teine uuritud grupp olid rehabilitatsioonikeskuste kliendid. Ka neil ei läinud Orru sõnul nii halvasti, sest neil oli kindel katus pea kohal ning nende jaoks säilis sotsiaalne võrgustik keskuse sees. Ta tõi ka välja, et liikumispiirangute ajal korraldati neile palju tegevusi, näiteks vanade filmide vaatamine või joonistamine.
Kolmas uuritud grupp olid kodus elavad, kuid abiorganisatsioonide (supiköögid, päevakeskused) kliendid. Orru ütles, et just neil läks suhteliselt halvemini kui teistel.
"Paljud on töö kaotanud ja esimest korda sinna supikööki minna on väga raske, tohutu vaimne barjäär on vaja ületada ja see on rusuv," selgitas Orru.
Ta tõi välja, et ka erivajadustega ja puuetega inimestele on kriis olnud raske, sest päevakeskused, millele nemad palju toetuvad, olid suletud. Orru sõnul mõjutas see ka nende lähedasi, sest varem päeval keskustes olnud inimesed, olid kodus ning sellega langes lähedaste õlgedele suurem koorem.
Infoväljad
"Huvitav aspekt on infokasutus, et kui palju need inimesed meie ametlikus infoväljas on," ütles Orru.
Tema sõnul on tavapärane arusaam marginaliseeritud inimestest, et nad on oma infoväljaga jumal teab kus. Tegelikult toovad nad aga televisiooni ja ajalehed välja oma peamiste infoallikatena. Orru ütles, et nende seas levib siiski palju kuulujutte ja vandenõuteooriaid, ka näiteks koroonaviiruse kohta.
"Hästi suur roll on sotsiaaltöötajatel keskustes, et kuidas neid müüte murda, et miks me peame piirangutest kinni pidama," lisas Orru.
Orru tõi ka välja, et võrreldes teiste riikide hüljatutega, on Eesti omad riigi info ja asutuste suhtes umbusaldavamad.
Sotsiaalhoolekanne
Orru sõnul on Eesti sotsiaalabi asutuste toimetulek osade teiste riikidega võrreldes parem, sest on riigi finantseeritud. Ta märkis, et nendes riikides, kus abiasutused tuginevad peamiselt annetustele, on koroonakriisi ajal halvemini läinud, sest ka tavainimesed, kes muidu toetavad, pole seda teinud.
Orru sõnul on ka abivajadus suurenenud, sest töötuid on juurde tulnud.
Tema sõnul on näiteks Belgias, Ungaris ja Tšehhis olukord halvenenud piirini, kus inimestele öeldakse kodutute varjupaikades, et meil pole ruumi ja minge kuskile mujale.
Orru tõi ka välja, et nendes riikides on kodutute marginaliseerimine või tagakiusamine hullemaks läinud, sest neid nähakse nakkuskandjatena.
"Eestis pole see nii silmapaistev. Üks seletus on, et meil on suhteliselt hea sotsiaalkaitsesüsteem, aga see ei ole ka täiesti kuulikindel," seletas Orru.
Ta ütles, et ka Eestis on abivajajate hulk suurenenud, kuid suvel on kergem. Samas ütles Orru, et olukord pole veel ka lahenenud.
Vaktsineerimine
Orru ütles, et praegu on keskuste sotsiaaltöötajate põhiline fookus oma klientide vaktsineerimise korraldamine ja selgitamine.
"Kui inimesel tavaelus on sõltuvuse või kellaaegadest kinnipidamisega probleeme, siis on seda väga raske korraldada. Süsteem peab olema hästi paindlik, et seda saaks korraldada," sõnas Orru.
Orru ütles, et nende inimeste puhul on kättesaadavus võtmesõna. Tema sõnul nende inimeste puhul infokampaaniatega eriti midagi ei saavuta.
"Väga hea lüke on olnud (Tallinnas) keskturul vaktsineerimine või bussidega vaktsineerima minemine," ütles ta. Tema sõnul on vaja personaalset lähenemist ning vaktsineerimine võimalikult mugavaks teha.
"Paljud sotsiaaltöötajad pole ise vaktsineerimise vajaduses täiesti veendunud ja see on minu meelest üks võtmekohtadest," ütles Orru.
Ta ütles, et sotsiaaltöötajad on võtmeisikud, sest neil on marginaliseeritud inimestele ligipääs ning neid usaldatakse.
"See kriis tegelikult võimendab tohutult meie kõiki muid sotsiaalseid probleeme, millega me aastakümneid oleme tegelenud ja millega me oleme päris heale järjele jõudnud," sõnas Orru.
Ta tõi näidetena välja erivajadusega laste hariduse ning näiteks Rajaleidja programmi.
"Need kõik kannatavad, sest me ei saa jätkata. Kui sellised asjad jäävad toppama vaktsineerimatuse tõttu, siis need probleemid järjest süvenevad," nentis Orru.