Jõks: maskikohustuse kehtestamine tõstatab küsimuse riigi hakkamasaamisest

Allar Jõks
Allar Jõks Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Endise õiguskantsleri Allar Jõksi hinnangul tõstatab valitsuse otsus maskikohustus taaskehtestada küsimuse riigi suutlikkusest kriisidega toime tulla ning praegu näib talle, et see kohustus tuli just läbikukkumise kattevarjuks.

Valitsuse neljapäevast otsust kehtestada alates 2. augustist ühistranspordis taas maskikohustus kommenteerinud vandeadvokaat Jõks ütles ERR-ile, et tema hinnangul  tõstatab see hoopis laiema küsimuse sellest, kas Eesti riik on üldse suuteline kriise haldama. Oma seisukoha põhjenduseks tõi Jõks asjaolu, et meil läheb koroonaviiruse leviku tähe all juba mitmes aasta ning nüüd ei saa enam öelda, et tegemist on uue seninägematu ja ettenägematu probleemiga.

"Muret teeb see, et mulle on jäänud mulje, et erinevaid piiranguid, sealhulgas maskikandmise kohustust, kehtestatakse seetõttu, et valitsus on oma muude meetmetega totaalselt läbi kukkunud. Kui vaatame seda, mis toimub vaktsineerimisega, siis praegu tundub, et nigelat vaktsineerimist hakatakse korvama täiendavate piirangutega. See ei ole põhiseaduse mõttes lubatav," ütles Jõks.

Ta viitas ka riigikontrolör Janar Holmi hiljutisele pöördumisele, kus viimane tõi Jõksi sõnul ilusti välja selle, kuidas saab midagi edukalt teha, kui selle kohta pole plaani ja kui pole plaani, siis ei ole ka teada, mis ajaks mida ja kes peab tegema. Ühtlasi näeb Jõks probleemide kuhjumises ametnike tegematajätmist, mitte niivõrd poliitikute vastutust.

"Sest ega ametnikud ei tulnud Kaja Kallase valitsusega või Jüri Ratase valitsusega, ametnikud on kogu aeg olnud ja nemad peavad tagama selle, et riik toimiks. Sellepärast ma tõesti tahaks küsida, kes konkreetselt, milline ametnik mille eest vastutab. Mis veel olulisem: milles see vastutus väljendub," ütles Jõks ja lisas, et eelkõige vaatab ta siin sotsiaalministeeriumi ja riigikantselei poole.

Jõks tõdes, et kui valitsus on kehtestanud korralduse, et mask on kohustuslik, saab seda vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul. Võimalik on esitada ka vaie valitsusele ehk kohtuväliselt korraldust vaidlustada. Praegu pole korraldust veel ilmunud.

Küll aga soovitab Jõks neil, kes plaanivad valitsuse korralduse kohtus vaidlustada, oma käik tõsiselt läbi mõelda, et kohtuid mitte üle koormata. Vaidlustada saavad korralduse inimesed, kelle õigusi see riivab.

"Ei piisa sellest, kui öelda, et mulle ei meeldi, et ühistranspordis peavad inimesed maski kandma, näiteks juhul, kui inimene ise ühistransporti ei kasuta. Kui ta on ühistranspordikasutaja ja ta leiab, et ühistranspordis maskikandmise kohustus tema õigusi riivab ebaproportsionaalselt, siis on tal kindlasti õigus kohtusse pöörduda. Aga kohtusse pöördumisel peab olema väga põhjalik. Ei piisa ütlemisest, et olen vaktsineeritud ja mulle see korraldus ei sobi," selgitas vandeadvokaat.

Jõks soovitas ära oodata ka valitsuse korralduse seletuskirja ja vaadata, milliseid põhjusi on seal esitatud maskisunni kehtestamiseks ning kas on kaalutud alternatiivseid leebemaid meetmeid.

"Siis tuleks vaadata ka seda, kas pandeemiaolukord on niivõrd tõsine, et selline kohustus kehtestatakse. Siinkohal ei ole minu arvates oluline mitte lihtsalt suur nakatunute arv, vaid milline on koormus haiglasüsteemile," märkis Jõks.

Seda, miks eelmiste piirangute tõttu tema kohtusse viidud kaebuste kohta pole otsuseid tehtud, Jõks ise öelda ei osanud.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: