Pärtel-Peeter Pere: mis saab edasi Elroni rattatrahvist?

Kuni Elron oma otsust rattapiletite osas ei muuda, peavad inimesed märkimisväärseid summasid maksma. Tallinnas ja teistes linnades jätkub autostumine veelgi kiiremas tempos. Inimestele tehti rattasõit taaskord raskemaks. Teekonnad pikenevad ja siseturism väheneb, kirjutab Pärtel-Peeter Pere.
Rongiga ja jalgrattaga on hea sõita, see on kiire, mugav ja parim loodusele. Kui rongilt maha tulles viimased kilomeetrid sõita rattaga, saab uksest ukseni väga kerge vaevaga. Nõnda on Lääne-Euroopas ja Põhja-Euroopas, kus sõidetakse kordades rohkem rattaga kui meil.
Elron otsustas hakata inimestelt küsima lisaraha, 50 protsenti pileti hinnast ratta eest. Kui see kõlab nagu väike vaev, siis arvestades, et inimene sõidab rongiga tööle, kooli või matkale, on vaja sõita kaks korda. Tihtilugu iga päev, tööpäeviti. See tähendab paljudele näiteks ligi 70 € lisakulu kuus.
Elron saanuks luua broneerimissüsteemi. Või luua rattaparklaid (suurematesse) jaamadesse, et võimaldada inimestel turvaliselt ja mugavalt oma ratas ära parkida. Teha koostööd erafirmadega, et rongireisi sihtpunktis ootaks neid linnarattalaenutus või tõukerattad (mis oleks siiski lisakulu). Mindi aga trahvimise teed.
Elroni tegevus on rattaliiklust pärssiv ja tasuline rattapilet on halb otsus. Elroni poliitikal on negatiivne mõju inimeste rahakotile, ka Eesti siseturismile, autostumise vähendamisele ning keskkonnale.
Tõsi, osades riikides on rattapilet. Soomes Helsingis näiteks pole. Eesti inimene on kindlasti hinnatundlikum kui hollandlased, kus on samuti rongipilet ratturitele. Seal on ka keskmine palk rohkem kui kaks korda kõrgem. Hollandis võetakse jalgratas rongi kaasa matkale minnes, kuid pendeldamiseks ostavad tihti inimesed endale kaks jalgratast, ühe kodulinna rongijaama ja teise sellesse rongijaama kuhu tööle sõidetakse.
Erakondade vastukaja Elroni tegevusele
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond oli Elroni suhtes kriitiline ning Raimond Kaljulaid ütles, et majandusminister peab selle "jama kiiresti ära klaarima". Erakond Eestimaa Rohelised (Züleyxa Izmailova) kirjutas, et peaminister Kaja Kallas peab sekkuma ning andma kasutajasõbraliku jalgrattataristu väljaehitamiseks (sh turvalised rattaparklad jaamades) ja sellega haakuva hästitoimiva ühistranspordi süsteemi loomiseks kindla tähtaja. Sotsid ja rohelised korraldasid ka meeleavalduse.
Keskerakonna eurosaadik Yana Toom kommenteeris: "Ja miks see peab tasuta olema?" Keskerakondlasest majandusminister Taavi Aas on samuti seda otsust selgelt toetanud. Mart Võrklaev, Õnne Pillak ja Yoko Alender Reformierakonnast pakkusid välja ettepanekud broneerimisest, lisarongide, lisagraafikute ja turvalise rattataristu rajamiseks.
Isamaa esindajad arvasid samuti, et eelbroneerimissüsteem tulnuks enne teha. Pirko Konsa erakonnast Eesti 200 kritiseeris ühistranspordi ja liikuvuspoliitika terviklikkuse puudumist. EKRE arvates pole pileti küsimises probleemi.
Millist probleemi on laiemalt vaja lahendada?
Enne kui järgmiste sammude juurde jõuame, vaatame korraks laiemat pilti. Miks on vaja ratast üldse rongi vedada?
Inimesed peavad liikuma ühest kohast teise, kodunt kooli või tööle. Maailmas tegi juba enne koroonapandeemiat võidukäiku multimodaalne liikuvus ehk erinevate vahenditega liikumine. Näiteks ühel teekonnal ratta (ka elektritõukeratta) ja rongi kombineerimine, et kodust tööle saada. Bolt, Tuul ja teised firmad on täpselt selle mikromobiilsuse revolutsiooni osa. Rongid on samuti osa lahendusest. Kui nad pole osa probleemist.
Kas seda kisa-kära ei saaks lihtsalt autosõiduga asendada ja asi tahe? Elroni vastutus ettevõttena riigis, kus soovime loodust hoida ning kus loodus olla kesksel kohal meie identiteedis, on pakkuda teenust, mis meelitaks võimalikult palju inimesi valima liikumiseks auto asemel rongi ja jalgratast.
Me soovime ühiskonnana elada ja tarbida säästlikumalt. Praegu kulub eestlastel kuni 30 protsenti majapidamise sissetulekust auto pidamisele. Paljud eelistavad rongiga sõita. Linnade vahel, maal ja ammugi linnas peab olema rong nagu mistahes muu ühistranspordiviis kiire ja mugav ehk arvestatav alternatiiv autoliiklusele.
Samamoodi on jalgratastega: rattaliiklus on üha tavalisem osa liiklusest Euroopa linnades, sh külmas Põhjalas. Helsingis sõidab kümme protsenti inimestest aasta läbi rattaga, seal on maailma kõige kasutatuim linna pakutav rattalaenutus.
Stockholmis on viimastel aastatel talvine rattasõit kasvanud 70 protsenti, Oslos samamoodi. Autode hulk linnas on väiksem kui Tallinnas ja väheneb, samal ajal kui Tallinnas autode hulk linna töö tulemusel kasvab.
Selle probleemi olemuse on hästi kokku võtnud eesti hinnatumaid liikuvuseksperte Mari Jüssi: "Rongiga sõidetakse ka väga lühikesi vahemaid, neid, mida võiks rattaga sõita. Rong ei saa praegu täita seda rolli, meil on välja ehitamata hea jalgrattataristu ja turvalised jalgrattaparklad raudteejaamas."
Mis saab edasi?
Elron on keeldunud kriitikat kuulda võtmast. Mis saab edasi? Kokkuvõttes kaks asja.
Esiteks, kuni Elron oma otsust tagasi ei pööra või ei muuda, peavad inimesed märkimisväärseid summasid maksma. Tallinnas ja teistes linnades jätkub autostumine veelgi kiiremas tempos. Inimestele tehti rattasõit taaskord raskemaks. Teekonnad pikenevad. Siseturism väheneb.
Teiseks, mitmed erakonnad ei lase sel asjal niisama jääda. Sotside ja roheliste senised käigud annavad alust arvata, et nad jätkavad võitlust Elroni otsuse tagasipööramiseks, survestades nii Elroni kui majandusminister Taavi Aasa. Vestlesin Reformierakonda kuuluva majanduskomisjoni esimehe Kristen Michaliga, kes ütles, et komisjon kutsub Elroni aru andma, kuidas olukord lahendada.
Kuni lisavagunite ja lisagraafikuteni jõutakse, ei tohiks digiriigis broneerimissüsteem kellelegi üle jõu käia, ka mitte Elronile.
Toimetaja: Kaupo Meiel