Estonia uurimise uued kaadrid ei anna Riikoja sõnul tavainimesele mingit uut selgust. "Need on esialgu ikkagi sellise kvaliteediga, et aru saada, mis seal juhtunud on, selle jaoks peab ikka väga suur spetsialist olema. Siinkohal peab ootama täiendavaid uuringuid ja ma ise olen proovinud läheneda sellele kaine mõistusega," rääkis ta.

Teooriad tahtlikust tegevusest rambi avamisel ei arvesta Riikoja sõnul sellega, kui keeruline see oleks, seda ka kuival maal. "Mind tublisti häirib see, et hulk inimesi ja kahjuks ka mõni inimene, kes on pandud riigi poolt seda asja uurima, elavad nii paanilises soovis tõestada koguaeg, et midagi on väga valesti. Kõik see sünnitab neid kuulujutte ja vandenõuteooriaid. Inimesed võiksid end tublisti tagasi hoida," ütles ta.

Ka Lepiku sõnul on Estonia hukku puudutav tundlik teema, mida tuleb uurida, kuid seejuures säilitada reaalsustaju. "Mul on natuke kurb meel, et ka poliitikud on seda asja kasutanud selleks, et pildil püsida ja ka skeptilisema loomuga inimeste instinktidele rõhuda," märkis ta.

Saates tuli juttu ka ideest piirata vaktsineerimata inimeste pääsu avalikesse kohtadesse. Riikoja märkis, et inimeste vabadusi piiratakse riigikorra alusel kogu aeg, kuid küsimus on selles, kas sellised konkreetsed piirangud on põhjendatud või mitte.

Riikoja sõnas, et kui vaktsineerimine on tehtud piisavalt mugavaks, siis inimesed lähevad vaktsineerima ja küsimus on pigem selles, miks pole riik vaktsineerimist piisavalt hästi lahendanud. Tema hinnangul jääb sellisel juhul põhimõtteliste vaktsineerimisvastaste hulk väikeseks erandlikuks grupiks. See, kui demokraatlik Eesti riik on, sõltub tema sõnul pigem sellest, kuidas Eesti inimesed valimistel hääletavad, mitte sellest, kas vaktsineeritutele on eelised või mitte.

Euroopa Komisjoni kliimapakett jääb eluvõõraks

Euroopa Komisjoni esitas lõppeval nädalal oma ettepanekud kliimakava jaoks. Lepik rõhutas, et tegemist on kavaha, mis pole riikide poolt kuidagi veel heaks kiidetud.

Riikoja sõnul on selge, et sellisel kujul seda vastu ei võeta, kuna seda võib pidada liiga eluvõõraks ja naiivseks. "See eluvõõrus on selle plaani üks suuremaid miinuseid," sõnas ta.

Lepiku sõnul sai Euroopa Komisjon just vastupidi selle kava koostamisel mitmeid sõpru. "Keskmine eurooplane vaatab seda märksa soosivama pilguga," sõnsa ta.

Plaan hakata 2035. aastast müüma vaid sisepõlemismootorita autosid, pole Lepiku sõnul täiesti mõeldamatu. See toob tema sõnul elektriautode tootmise hinna alla ja viib alla ka autode hinna. Samuti märkis ta, et kui ka kõik uued autod on elektriautod, võib olla ökoloogilisem variant jätta hoopis vana auto välja vahetamata.

Kliimakavast ja sellega kaasnevatest programmidest võivad Lepiku sõnul aga hoopis Eesti pealinnavälised piirkonnad just palju võita. "Kui me näeme, et maailm liigub selles suunas, siis on parem proaktiivselt kaasa minna."

Ta märkis, et Eestil tõenäoliselt ei õnnestu saada ka eriluba põlevkivi jaoks, mis seab kahtluse alla uue õlitehase rajamise.

Juttu oli ka augusti lõpus algavatest presidendivalimistest. Ajakirjanikud nõustusid, et mida kauem venitavad erakonnad presidendikandidaatide väljakäimisega, seda enam peletatakse eemale võimalikud kandidaadid, kes ametisse sobiks.

Riikoja sõnul pole praegu tarvis pidada arutelu selle üle, mis peaks olema presidendiameti ülesanded, sest need on põhiseaduses kirjas. President peaks olema tema sõnul lisaks esindusfunktsioonile peamiselt rahva ühendaja.

"Olukord kus me tikutulega otsime kandidaati, ei suuda kokku leppida selles, kas ta peaks olema esidiplomaat või rahvamees, kui me ei suuda selles kokku leppida, siis võib-olla rahvas suudab," sõnas Lepik.

Riikoja hinnangul võib presidendi otsevalimine olla ainus viis taastada usk presidendi institutsiooni. "Mida aeg edasi, seda rohkem inimeste usk presidendi institutsiooni ja selle väärikusse kahaneb. Ja seda kahandavad poliitikud, kes teevad sellest lehmakauplemist ja strateegilist mängu," sõnas ta.