Istungil osalenud Tallinki juht Paavo Nõgene sõnas, et esmalt tuleb püstitada eesmärke ning saavutada septembri lõpuks 80-protsendiline vaktsineerimisega hõlmatus elanikkonna hulgas.

Suurima murekohana tõi Nõgene välja Lasnamäe, Maardu ja Ida-Virumaa, kus vaktsineeritute hulk on võrreldes ülejäänud Eestiga silmanähtavalt väiksem.

Circle K juht Kai Realo täiendas, et olukorra parandamiseks tuleb luua rohkem erinevaid võimalusi mobiilseks vaktsineerimiseks.

COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer nõustus ettepanekutega ning lubas, et ettepanekud võetakse töösse. "Iga järgnev süst on järjest suurem väljakutse," viitas Seer olukorrale, kus üha rohkem tuleb hakata inimesi veenma.

"Kogemuslikult on põlisvastaseid umbes viis protsenti," sõnas Eesti Perearstide Liidu juht Le Vallikivi vastuseks küsimusele, kui palju on reaalselt vaktsiinivastaseid. Vallikivi möönis, et samas on nad väga häälekad ja seepärast näib, et neid on ka väga palju.

Riigi lisarahastus aitab kulusid kokku hoida

Riigikontrolör Janar Holm rääkis, et ehkki tavaliselt on tema eesmärk öelda välja, kus riik saaks kulusid kokku hoida, siis hetkel leiab ta, et panustamine aitaks hiljem kulusid kokku hoida: "Praegu on mõistlikum panna raha vaktsineerimisse, kui pärast riiki kinni hoida."

Samuti tõi Holm välja, et tema pooldab kõiki kõlanud ettepanekuid: "Nagu elu on näidanud, on mitmed ettepanekud olnud ajast ees, aga lõpuks on need ikkagi ära tehtud."

Kohtumisel tõid pooled välja, et vaktsineerimise paremaks korraldamiseks tuleb suurendada riiklikku rahastust, et motiveerida vaktsineerijaid.

Tallinna linnakantsleri Kairi Vahtra sõnul on kahetsusväärne, kui loodetakse, et haigla personal vaktsineerimist korraldab. "Ei ole vastutustundlik, et haigla personalile selline kohustus pannakse," sõnas ta.

Confido meditsiinikeskuse juhatuse liige Kadi Lambot rääkis vaktsineerijate arvu olulisusest. "Iga nädal võiks olla võimalus registreerida kiirkursustele, et maksimeerida vaktsineerijate arvu."

Lamboti arvates tuleb luua rohkem võimalusi inimestele vaktsineerimiseks, mis samas nõuab ka suuremat rahastust. Ta rõhutas, et riigi rahastus peab sellega kaasas käima.

Kõigi osaliste koostöö viib kiiremini sihile

Nii Le Vallikivi, Tallinna kiirabi juht Raul Adlas kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei rõhutasid koostöö olulisust kohalike omavalitsustega. Koostöö on oluline, et omavalitsused on kõige lähemal olevad ametkonnad oma elanike hulgas kampaania tegemiseks. Nende roll on paika panna ja välja kuulutada, kus ja millal inimestel on võimalik end vaktsineerida.

Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Urmo Uiboleht leidis, et vaktsineerimisel võiks rohkem kaasata kooliõdesid ja -arste. Samuti pidas ta väga efektiivseks kampaania tegemist just alaealiste hulgas. Ühenduse liige Raino Liblik tõi välja, et praegu on ka ebaselge, kes peab koolides testimist tegema. "Koolides pole praegu võimekust sellega aktiivselt tegeleda," sõnas ta.

Le Vallikivi tõi positiivse näitena välja Järvamaa, kus omavalitsuse, perearstikeskuste ja koolide koostöös on juba korraldatud septembriks 12–17-aastaste vaktsineerimine koolides.

Tööandjad ootavad õigusselgust

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas kinnitas, et ettevõtjad ootavad eeskätt õigusselgust, millised on tööandjate võimalused oma töötajate kontrollimisel – kes on vaktsineeritud ja kes mitte.

Ka Paavo Nõgene ootas selgeid juhiseid, millistel töökohtadel on õigus nõuda kohustuslikku vaktsineerimist. Nõgeneni hinnangul peaks üks neist valdkondadest olema klienditeenindus, sest ostja soovib olla kindel, et tema teenindaja on ohutu.