Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäeval Rail Balticu ehituse ajakava, rahastamise jätkusuutlikkust ning projekti elluviimisega seotud peamisi riske.

Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles istungil, et hoolimata Läti arengutest jätkab Eesti sellises tempos, et 2030. aastaks raudtee valmis saada.

"Tuletan meelde, et see pole ainult Baltikumi projekt. Tegu on Euroopa transpordikoridori olulise sõlmega, mille liikmesriigid peavad 2030. aastaks lõpetama, meil on tegemist rahvusvahelise kohustusega," lausus Salmu.

Läti puhul oodatakse Salmu sõnul, mida uus peaminister Andris Kulbergs teeb. Eestis tagab rahastus tema kinnitusel 2030. aasta tähtajast kinni pidamise.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets sõnas, et tehniliselt on nad taganud võimekuse 2030. aastaks raudtee valmis ehitada ja käiku anda, rahastusotsused, mis võimaldavad tähtajas püsida, on käesolevaks aastaks riigilt saadud ning järgmise aasta osas on otsustused veel tegemata, aga see juhtub sügisel, mil pannakse kokku 2027. aasta riigieelarve.

"Ajakava vaates on oluline rõhutada, et tehniliselt on 2030. aasta detsember jätkuvalt tehtav, omaniku suunised Rail Baltic Estoniale seda sätestavad ja täna oleme ka vastavalt sellele end mobiliseerinud," sõnas Salomets. "Hetkel graafikud püsivad."

Lätlastel on puudu 3,7 miljardit eurot

Raudteeprojekti ühisettevõtte RB Rail AS-i nõukogu esimees Matiss Paegle ütles, et Lätis on praegu projekti tähtajaks elluviimiseks puudu 3,7 miljardit eurot ning ühisettevõte on järjepidevalt tegutsenud ettepanekute kallal, kuidas see rahastusauk katte.

Ühe elujõulise meetmena, mida Läti ei ole seni kasutanud, kuid võiks, tõi Paegle välja Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendi SAFE, sest selle tingimused on väga soodsad ja tagasimaksegraafik on 45 aastat.

"Arvan, et see oleks rahastusinstrument, mis aitaks selle rahastusaugu ära katta. Teine võimalus, mida RB Rail on väga aktiivselt kaalunud, on Rail Balticu rahastamine PPP ehk avaliku ja erasektori partnerlusprojektina," sõnas Paegle.

Ta tõdes, et on ettevõtte nõukogus olnud aasta aega ja selle aja vältel ei ole Lätis eriti otsuseid langetatud, uus valitsus peaks aga midagi ette võtma, sest võimalused on olemas.

Kui viia raudtee-ehitus Lätis tõepoolest ellu PPP-projektina, kulub selle ettevalmistuseks Paegle hinnangul kaks-kolm aastat, mis tähendab, et 2030. aastaks raudtee valmisjõudmine oleks väga keeruline. Kui kaua täpselt projekti valmimine viibiks, pole täpselt võimalik öelda, sest seda mõjutavad paljud asjaolud. Kui jääda 2030. aasta tähtaja juurde, eeldaks see palju kiiremat ehitustegevust.

"Läti peab investeerima umbes 300 miljonit eurot ehitusse sellel aastal ja 720 miljonit eurot järgmisel aastal. Sellel aastal oleme juba praegu ajakavast maas ja kui see jätkub, jääme märkimisväärselt ajakavast maha järgmisel aastal. Selleks, et asju kiirendada, tuleb otsused väga kiiresti langetada ja kõige olulisem otsus, mida [Läti] valitsus peab langetama, on rahastusotsus," lausus Paegle.

Riigikontrolör: viivitamine muudab kõik kallimaks

Riigikontrolör Janar Holm ütles, et Lätil ei ole objektiivselt võimalik tähtajaks oma raudteeosa valmis saada ja raha hulk, mida tuleb lühikese aja jooksul selle eelarvesse panna, on Läti jaoks päris suur.

Holm märkis, et kolm Balti riiki tahavad järgmisest EL-i eelarveperioodist Rail Balticu jaoks juurde saada 10 miljardit eurot, millest Eesti taotleb ainult 1,2 miljardit. Eelmisel kahel perioodil saadi aga kokku neli miljardit eurot.

"Veel mõni kuu tagasi öeldi kliimaministeeriumist, et Läti on Eestist [projektiga] kaks aastat maas. Samal ajal me teame, et Eesti jõuab [tähtajaks valmis], kui me ei kaota aega. Selle väljaütlemise pealt saab öelda, et kaks aastat maas tähendab vähemalt aastat 2032," rääkis riigikontrolör.

Ta lisas, et loodetavasti on kliimaministeeriumil arvutused olemas, et kui nüüd lätlased ütlevad, et nad tähtajaks raudteed valmis ei saa, siis milline on Eesti jaoks kõige mõistlikum viis edasi minna. Tähtis on, et lätlased ütleks täpsemalt, mis aja jooksul ja millise graafikuga nad raudtee valmis saavad ning selle peale oleks Eestil mõistlik arvutused teha.

"Sest kui Eesti paneb kogu töö seisma, läheb kõik kallimaks," selgitas Holm. "Võtame kas või Rail Baltic Estonia, teil on umbes 200 töötajat, pisut alla selle. Kas nii kaua kogu see rahvas ootab, tööd ei tee? Eri aspektidest lähtuvalt tuleb neid arvutusi teha. Fakt on see, et lätlaste hilinemine läheb meile kalliks igal juhul ja ma arvan, et see on probleem."

Läti inimesed ei saa Rail Balticu vajalikkusest aru

Matiss Paegle ütles, et Lätis peaks praegu keskenduma sellele, et väljendada selgelt oma elanikele ja ka naabritele, miks on vaja projekt lõpule viia, sest Lätis on üks suuremaid probleeme, et tavakodanik ei oska sellele küsimusele vastata. Ta rõhutas, et tegu on poliitilise ja strateegilise küsimusega, aga ka sõjalise ja kaitseprojektiga, mis tugevdab EL-i idatiiba.

"Paljud inimesed ei mõista seda vajadust, milline raudtee peaks olema äärmuslikes olukordades, kui sadu sõjaväelisi ühikuid on vaja tõhusalt ja kiiresti ühest kohast teise liigutada. Praegu võib nende liigutamisele kuluda nädalaid või kuid," sõnas ta.

Lisaks nentis Peagle, et kui Läti valitsus on kogu aeg rääkinud Rail Balticu ehitusest kui suurest koormusest, mida riik ei saa endale lubada, siis tegelikult toovad analüüsid välja, et suur osa rahastusest pärineb EL-i vahenditest ning kaasrahastus, mis investeeritakse sellesse riigieelarvest, tuleb peaaegu kohe maksude ja majandustegevusega tagasi. Seega on see ka majanduslikult teostatav projekt.

Sander Salmu sõnul on Euroopa Komisjonil õigus algatada rikkumismenetlus, kui mõni riik ei saa oma taristut 2030. aastaks välja arendatud, ning hiljem on õigus ka trahvima hakata. Samas tõdes ta, et Euroopa Kontrollikoja tehtud ülevaate kohaselt on Rail Balticu tähtaja edasilükkumine võrreldes teiste Euroopa transpordiprojektidega kõige väiksem.

"Teistega võrreldes edeneb Rail Balticu projekt hästi," sõnas kliimaministeeriumi asekantsler.

Läti peaminister: mul on mõtteid, kuidas probleemi lahendada

Esmaspäeval Eestis visiidil olnud, napilt nädala ametis olnud Läti peaminister rääkis pressikonverentsil, et aastaks 2030 Rail Baltic valmis saada on lätlaste jaoks keeruline, kuid tal on ideid, kuidas probleemi lahendada.

"Mul on ka mõtteid, mis on natuke kastist väljapoole mõtlemised. Kui ma suudan järgmise paari nädala jooksul hinnata seda, et see idee on elujõuline, siis ma juba lubasin, et Eesti peaminister on kindlasti esimene, kas saab teada, kuidas me saaksime kiiremini selle projektiga edasi liikuda," lausus Läti peaminister Andris Kulbergs.

Lätil on praegu projekti tähtajaks elluviimiseks puudu 3,7 miljardit eurot. Kulbergs oli kindel, et leiab rahastamise võimalusi, kuid ei pidanud mõistlikuks ehitada raudteed ükskõik millise hinnaga.

"Me püüame teha kõik, mis võimalik selleks, et tähtajaks töödega valmis saada, aga kui see hind oli ka kõrge, siis see on problemaatiline, nii et kui me püüame midagi teha ükskõik millise hinnaga, siis see hind lähebki liiga kalliks," sõnas Kulbergs.

Kulbergs lubas Rail Balticust rääkida ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, sest tema hinnangul peaks Euroopal nüüd olema Rail Balticusse teistsugune suhtumine kui varem.

"Nüüd on see projekt tohutult oluline, mõeldes ka sõjalise mobiilsuse peale. Seda me ei saa finantseerida sellisel viisil, nagu me oleme seda siiamaani teinud, kus meil on tegemist väikeste osamaksetega. Nii et kui meil on tegemist sõjalise projektiga, siis see tähendab, et rahalised eraldised peaksid olema ka sellele vastavad ja need summad peaksid olema ka eraldatud," sõnas Läti peaminister.