Külli Taro: koroonatõend saab peagi meie elu loomulikuks osaks

Foto: ERR

Valitsusele ei saa panna vastutust iga nakatumise, isegi mitte haigestumise või surma eest. Ükski demokraatlik riik ei suuda haigustunnustega inimesi jõuga kodus kinni hoida või keelata kõiki pidusid, märgib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui laps mänguväljakul kukub ja haiget saab, süüdistavad mõned vanemad esmajoones väljaku ehitajat. Võib-olla isegi valitsust, kes pole seesuguseid ohtlikke konstruktsioone ära keelanud. Teised vanemad tunnevad vastutust iseendal, et nad piisavalt hoolikalt oma last ei valvanud. Kolmandad leiavad, et vahel ikka juhtub. Pühivad lapse pisarad ära ja mäng läheb edasi.

Mulle tundub, et sarnast käitumismustrit näeme ka koroonaviirusega toimetulekustrateegiates. Ühed arvavad, et valitsus peab neid haiguse eest kaitsma. Teised teevad haigusest hoidumiseks kõik endast oleneva. Kolmandad ei lase ennast pandeemiast eriti segada.

Kõige paremini saame kriisiga hakkama siis, kui igaüks teeb seda, mida ainult või eelkõige tema saab ette võtta. Inimene ise saab vähendada nakatumise ja nakatamise tõenäosust: püsib haigena kodus, vaktsineerib, peseb käsi ja hoidub rahvarohketest siseruumidest. Ettevõtete vastutus on hoolitseda, et nende pakutavad teenused on turvalised. Riigi ülesanne on tegeleda eelkõige haiglaravi, vaktsineerimise korralduse, piirikontrolli, infosüsteemide halduse, laovarude hoidmisega.

Valitsusele ei saa panna vastutust iga nakatumise, isegi mitte haigestumise või surma eest. Ükski demokraatlik riik ei suuda haigustunnustega inimesi jõuga kodus kinni hoida või keelata kõiki pidusid. Ehk kippusimegi vahepeal liialt valitsusele ja piirangutele lootma. Ei ole ju nii, et kui valitsus seab üritusel osalejate piirarvuks 500, siis 400 osalejaga üritus on igal juhul turvaline.

Eelmisel aastal ei olnud meil pikaajaliselt toimivat lahendust viiruse vastu. Nüüd on vaktsiinid olemas. Ükskõik, kuidas keegi vaktsineerimisse suhtub, on nüüdseks selge, et vaktsineerimine küll ei välista haigestumist ega tõenäoliselt ka viiruse edasi levitamist, kuid see on tõhus vahend nii nakatumiste vähendamiseks kui ka raskete haigusjuhtumite vältimiseks. Ja just seda on meil vaja, et säästa haiglaid ülekoormusest ja inimesi rasketest tervisehädadest.

Kuigi Euroopa Liit on öelnud, et vaktsineerimine ei peaks olema kohustuslik, käituvad paljud liikmesriigid teisiti. Levinuim on nõue, et kõik tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajad peavad olema kaitsepoogitud.

Uudistest loeme, et Prantsusmaal ja Itaalias on vaktsineerimine hoogustunud pärast seda, kui vaktsineerimistõend tuleb ette näidata kinos, muuseumis, spordisaalis või restoranis. Aga näiteks Malta küsib vaktsineerimistõendit lausa kõigilt riiki sisenejatelt, olenemata kodakondsusest, ning riigis töötavatelt kolmandate riikide kodanikelt.

Veel rangemad on teistsuguse riigikorralduse ja valitsemistraditsiooniga maad. Vaktsineerimistabelite tipus trooniv Fidži on teinud vaktsineerimise kohustuslikuks kõigile avaliku ja erasektori töötajatele. Saudi Araabias peavad olema vaktsineeritud kõik väljaspool kodu toimetavad töötajad. Ka ühistransporti, avalikesse asutustesse või spordiklubidesse ei pääse ilma vaktsineerimistõendita.

Araabia Ühendemiraatides katsetatakse isegi topeltnõudeid: mõne ürituse või asutuse väisamiseks peab olema vaktsineeritud ja ette näitama negatiivse koroonatesti. Pakistani Pandžabi provintsi võimud on suisa ähvardanud vaktsiinist keeldujate mobiiltelefonid blokeerida. Aga see on juba äärmuslik näide huvitavatest ideedest ja kirjust maailmast.

Ülemaailmsed arengud näitavad, et ühel või teisel viisil muutub vaktsineerimine üsna möödapääsmatuks. Eestis jäävad hädavajalikud teenused tõenäoliselt vabalt kättesaadavaks. Ja vaktsineerimise alternatiivina tunnustatakse ka negatiivset koroonatesti. Aga välisriiki reisides ei pruugi selliseid valikuid olla.

Koroonatõend saab lähitulevikus seega meie elu loomulikuks osaks. Kinno või lennukile sisenedes oleme juba harjunud pileti triipkoodi ette näitama. Edaspidi lisandub ka veel üks QR-kood. Nii ei korralda enam riik piirangutega iga meie sammu, vaid vastutus antakse inimestele ja ettevõtetele tagasi.

Et elu saaks edasi minna, nii hädavajalik inimlik lähedus ja suhtlus taastuda, peavadki kõik osapooled enda võimaluste piires vastutama. Erasektor on juba eeskuju näidanud. Veel enne valitsuse otsuseid teatas Eesti suurim spordiklubide kett, et alates sellest nädalast kontrollitakse trenni saabujate koroonatõendeid. Mäletan, et lapsena pidi ujulasse minekul esitama tervisetõendi jalaseene puudumise kohta. Või varbad ette näitama. Nii et kõik uus on ikka hästi ära unustatud vana.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: