Eesti ei kavatse Pfizeri vaktsiini süstide kuuenädalast vahet lühendada
Kuigi vaktsiinide puudust enam ei ole, ei kavatse Eesti Pfizeri vaktsiini süstide vahelist aega lühendada, sest pikem periood on osutunud tõhusama kaitse andjaks. Juba aasta alguses vaktsiini saanute uuesti vaktsineerimisele Eesti eksperdid veel ei mõtle.
Tähelepanelikul televaatajal tekkis kahtlus, et Eestis hämatakse Pfizeri vaktsiini kahe doosi vahelise ajaga, sest Euroopa ravimiameti kodulehel on kirjas, et see võib olla kolm nädalat, mitte kuus, nagu Eestis räägitakse.
"Oletan, et see kuus nädalat oli suvaliselt välja mõeldud, kui oli vaktsiinidoose vähem, et rohkem inimesi saaks esimese süsti. Mina käisin Pärnu haiglas esimest süsti saamas ja nemad ütlesid, et miinimum on kolm nädalat süstide vahel, seega sain teise doosi aja täpselt 21 päeva pärast" – nii kirjutas Pärnumaa mees. Mehe sõnul viivitas ta vaktsineerimisele minekuga just seetõttu, et ei tahtnud poolteist kuud teist süsti oodata.
Kui Eestis vaktsineerimine algas, oli kahe Pfizeri süsti vahe kolm nädalat, aga 10. märtsil otsustas immunoprofülaktika komisjon seda pikendada kuue nädalani. Viimati oli kahe doosi vahe lühendamine kõne all juuli lõpus, kuid seda ei peetud põhjendatuks.
"Me oleme kogu aeg hoidnud andmetel silma peal ja andmed praegu näitavad seda, et kui kahe doosi vaheline intervall on natuke pikem, siis tekkivate antikehade tiiter on kõrgem. See tähendab, et see on immuunsüsteemile isegi natukene põhjalikum õppetund," lausus immunoprofülaktika komisjoni liige Marje Oona.
Oona sõnul on Suurbritanniast saadud andmed näidanud, et kui vaktsiinidooside vaheline intervall on pikem, on vaktsiini tõhusus delta tüve suhtes parem.
Kes soovib enne kooliaasta algust saada täisvaktsineerituse, siis neil soovitab Oona valida Moderna vaktsiini, mis sobib alates 12. eluaastast ja mille süstide vahe on neli nädalat.
Kui USA on seni seisukohal, et kolmandat vaktsiini doosi veel ei ole vaja, siis Iisraelis on teatud riskirühmi hakatud kolmanda doosiga vaktsineerima. Eestis revaktsineerimist esialgu ei tehta.
" Kui vaadata andmeid, siis üks rühm, kes võiks vajada kolmandat vaktsiinidoosi, on tõesti need inimesed, kel on siirdatud organ, näiteks on saanud neeru, sest nemad peavad pidevalt võtma immuunsüsteemi alla suruvaid ravimeid," märkis Oona.
Neil inimestel ei pruugi perearsti sõnul kaks doosi anda piisavat kaitset.
Toimetaja: Marko Tooming