Korvpalliliit tahab EM-i Eestisse saamiseks Saku halli suuremaks ehitada

{{1628836920000 | amCalendar}}
Saku suurhall
Saku suurhall Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Korvpalliliit taotleb valitsuselt kuus miljonit eurot, et ehitada Saku Suurhalli 3000 istekohta juurde ning tõsta istekohtade arv 10 000 peale. Suuremat halli on vaja Euroopa meistrivõistluste 2025. aasta finaalturniiri alagrupiturniiri korraldamise taotlemiseks.

Korvpalliliit taotleb valitsuselt riigieelarvest toetust ürituse korraldamiseks vajaliku võistlusareeni tagamiseks kuus miljonit eurot ning ürituse läbiviimiseks neli miljonit eurot, teatasid korvpalliliidu president Priit Sarapuu ja liidu peasekretär Keio Kuhi peaminister Kaja Kallasele ja kultuuriminister Anneli Otile saadetud kirjas.

Suurhalli saalis on praegu 7000 istekohta, FIBA aga nõuab 10 000 istekohta. 3000 lisakoha rajamine läheb maksma 8,8 miljonit eurot, millest korvpalliliit tahab riigieelarvest taotletava rahaga tasuda kuus miljonit eurot, 2,8 miljonit on nõus tasuma suurhalli omanik Best Idea OÜ, mis kuulub Marcel Vichmannile.

Eurobasket 2025 ühe alagrupi mängude korraldamise kogueelarve on Sarapuu ja Kuhi sõnul 6,295 miljonit eurot, millest riigieelarvest taotletakse lisaks neli miljonit eurot ning ülejäänu kaetakse turniiri muudest tuludest, nagu piletitulust, sponsorrahast ja linna toetusest.

Finaalturniiri taotlemisega on kiire, sest taotlus tuleb esitada hiljemalt 31. augustil. Sellele järgneb kandidaatide hindamise periood, mis kestab järgmise aasta jaanuarini. Otsuse, kes saab EuroBasket 2025 korraldusõiguse, teeb FIBA 2022. aasta märtsis.

Eesti korvpalliliit esitas esmakordselt taotluse Eurobasketi korraldamiseks 2019. aastal, mil sooviti korraldada 2021. aasta finaalturniiri. FIBA teatas toona, et selleks on vaja garantiid, et Saku suurhall ehitatakse 10 000 istekohaga areeniks. Hiljem andis FIBA Eestile eriloa nõutavast väiksema areeniga kandideerida, kuid valituks Eesti siiski ei osutunud. Korvpalliliidu hinnangul oli selle põhjuseks just liiga väike võistlusareen.

Saku suurhall mahutab kokku 10 000 pealtvaatajat, hoone valmis 2001. aasta sügisel.

Asekantsler Pürn: see oleks Eesti jaoks väga oluline sündmus

Kuivõrd korvpalliliidu esitatud arvestuste järgi oleks ainuüksi otsene maksutulu alagrupiturniiri korraldamisega seitse miljonit ning niivõrd suure spordisündmuse Eestisse toomine on suure väärtusega, soovitab kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn enda sõnul kultuuriminister Anneli Otil valitsuses raha eraldamist toetada.

"Kindlasti soovitan ministril seda sportlikke ja sporditaristu põhimõtteid arvestades toetada. Kui riigi poolt antava toetuse toob otseste maksude näol suures osas selle raha tõenäoliselt tagasi ja sel on ka üldisem majanduslik mõju pluss sportlik pool, on nii suure spordisündmuse Eestisse toomine kahtlemata väga suur väärtus. Võib-olla on siin majanduslikult vastuargumente, aga need tulevad valitsuse lauda teistest ministeeriumitest. Sportliku poole pealt pean seda mõistlikuks. Nii suured spordisündmused on majanduslikult suure mõjuga ja sportlikult meile väga olulised," lausus Pürn ERR-ile.

Pürn märkis, et meeste korvpalli uus põlvkond on juba näidanud, et nendesse tasub uskuda ning publikuhuvi puuduse all turniir kindlasti ei kannataks.

"Küsimus ei ole ainult majanduslik. Kindlasti on väga oluline sportlik printsiip. Korvpalli meeste koondis on kindlasti väga tugeva ja üsna noore koosseisuga. Koduse turniiriga kindlasti tuleb arvestada sportlikku printsiipi," ütles ta.

Kui valitsus otsustab kümme miljonit eraldada, läheks kuus miljonit pidevates majandusraskustes Saku suurhalli ümberehitamiseks. Pürni sõnul ei oleks investeering vaid korvpalli EM-i korraldamiseks, sest suurhalli tuleks nagunii ümber ehitada, nagu on selgunud ka vestlustest suurhalli esindajatega.

"Suurhall sellisel kujul, nagu ehitati, on pisut piiratud funktsionaalsusega. Muu hulgas on see ebamõistlik funktsionaalsus ka kontsertide korraldamiseks ja seetõttu lähevad paljud kontserdid sealt mööda. Seal on palju argumente, miks see (ümberehitamine) elavdaks üritusturismi ja ürituste korraldamist tuntavalt. Sama kehtib ka spordiürituste kohta. See (korvpalli EM – toim.) ei ole kindlasti ainus spordiüritus, mida oleks võimalik paremal viisil korraldada. Kindlasti leiab ka argumente, miks peaks (investeeringus) kõhklema. Aga neid detaile saabki kokku koguda ja halli esindajad peavad seda ka paremini põhjendama", rääkis Pürn.

Pürni sõnul pole ta halli omaniku Marcel Vichmanniga kohtunud, kuid usaldab korvpalliliitu, kui nood väidavad, et omanik on nõus ise 2,8 miljonit eurot laiendusse investeerima.

Korvpalliliit: kui riik ei toeta, ei taotle me turniiri korraldamist

Kuivõrd korvpalliliidul pole mõtet teist korda minna finaalturniiri korraldamist taotlema ilma nõuetele vastava spordiareenita, ei esitata FIBA-le alagrupiturniiri korraldamise taotlust juhul kui valitsus otsustab raha mitte eraldada, ütles ERR-ile korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi.

"Me ei soovi teist korda minna taotlema nii, et meie võistlusareen ei vasta nõuetele ja oleme konkurentidega võrreldes kehvemas seisus," nentis ta.

Kuhi sõnul ollakse ka suurhalli omanikult kinnituse, et 2,8 miljonit kindlasti investeeritakse. "Tegelikult see investeering on kõige alus ja me ei saaks taotlust teha ilma selleta. See on meil suurhalliga kokku lepitud," lausus ta.

Alagrupimängude korraldajaks valib FIBA neli riiki. Ühes alagrupis on kuus meeskonda, mängupäevi on viis. Kuhi sõnul piisab turniiri korraldamiseks ühest nõuetele vastavast saalist, vajalik on ka treeningsaal, kuid see ei pea vastama võistlustingimustele.

Kuhi märkis, et kuigi valitsusele esitati rahataotlus üsna viimasel minutil, ei tohtinud see kellelegi üllatusena tulla, et turniiri soovitakse korraldada.

"Valitsusele ja riigi üldsusele ei ole meie ambitsioon üritust korraldada saladus. Oleme alates 2019. aastast seda teinud. Taotlus tuli formaalsena küll sellisel hetkel, aga see ei tähenda, et me poleks varem informeerinud osapooli, et me kindlasti tahame seda teha," märkis ta.

Kuhi hinnangul on argumente turniiri korraldamise ja Saku halli ümberehitamise kasuks väga palju.

"Esiteks räägime Eesti konkurentsivõimest ürituste korraldajana ja rahvale spordisündmuste pakkujana. Kui investeeringut (Saku halli) ei tee, lähevad suurüritused ka tulevikus Eestis mööda, sest ei ole kohta, kus neid korraldada. Teiseks majanduslik mõju. Riigile on see kuluneutraalne, see tuleb maksudena tagasi. Lühike mõju on see, et seitse miljonit eurot tuleb tagasi maksudena. Pikk mõju, et see on ühekordne investeering ja me näeme mitmeid kümneid aastaid (Saku hallis) üritusi, mida me muidu siin näha ei saaks ja need kõik toovad maksuraha tagasi," rääkis Kuhi.

Kuhi sõnul on ülioluline ka sportlik aspekt. "Eesti koondis pääses 2022. aasta EM-ile turniiri kõige noorema koondisena. Seega on meil võimekas koondis ja nelja-viie aasta pärast on nad parimas mänguvormis," lausus ta.

Saku suurhalli investeerimine on Kuhi sõnul odavaim viis turniiri korraldamisele kandideerimiseks, sest uue halli ehitamine läheks vähemalt viis korda kallimaks.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: