Soojadel suveõhtutel tekkis aiaomanikel juba lootus, et tavatult pikk põud on tõhusalt harvendanud aplate hispaania teetigude ridu.

"Kui nende kodumaal tõesti see suur kuumus ja kuiv suvi hoiabki nende arvukust tagasi, siis Eestis on selline suvi pigem haruldane ja see ühekordne palav juuni ja juuli, mis meil on olnud, tõenäoliselt nii väga põhajlikult ei mõjunud," ütles keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd. "Seda lopsakust ja taimestikku ja servi, kuhu nad saavad peituda, on piisavalt palju."

Teod püsisid kuumalaine ajal rohkem varjus ja kuna neid oli vähem näha, siis ka nende hävitamisega tegeldi vähem. Pruukis vaid vihmale minna, kui aplad nälkjad end taas ilmutasid.

Ametniku juttu kinnitab ka juba kuus aastat Sakus teetigude vastu võidelnud Laine kogemus. "Kõige rohkem on olnud sel aastal. Ühe õhtu jooksul olen saanud oma hoovist ja siit üle 700."

Proua sõnul ei julge ta enam kohalikku poodi minna, sest on tigude hävitamiseks toonud sealt suurtes kogustes soola ja äädikat.

Juba aastaid lusitaanidega kimpus Saku vald otsustas tänavu teetigude hävitamise korralikult ette võtta. Väljas on sadakond õllelõksu ja palgal eraldi töömees, kes neid kolm korda nädalas tühjendab. Tigude püüdmiseks on kulunud pea 2000 liitrit õlut ning senine kogemus näitab, et jõuluõllest ja Bockist enam maitseb tigudele pilsner.

"Nii kui esimesed vihmad tulid, oli meil lõksudes rekordarv, terve suve jooksul pole nii palju olnud, kui nüüd oli. See maa oli täitsa must. Nad olid kuskil peidus ja ootasid, kuni läheb niiskemaks," kirjeldas Saku valla keskkonnaspetsialist Kerli Laur.

Lauri sõnul aitab tigude levikule kaasa komme vedada oma aiajäätmeid metsa alla või tühermaale. Ühest küljest luuakse sedasi teetigudele paljunemiseks suurepärased võimalused, teisalt on seal nende levikut raskem piirata.

"Meie oleme soovinud eeskuju näidata koos kogukonnaga. Mõnes kohas toimib see väga hästi, inimesed on teod üles võtnud, meie teomehel on olnud vähem tööd; teises kohas jälle inimesed ei ole nii aktiivsed," tõdes Laur.

Saku valla kogemus näitab, et õllelõksuga saab edukalt püüda ka paari aasta eest Eestisse jõudnud mustpeanäljakat, kes paljuneb lusitaanist veelgi kiiremini. Keskkonnaameti andmetel on mustpeanälkjas end juba edukalt sisse seadnud Harju- ja Viljandimaal.