Enam kui 5000 inimest nõudis peaministri Arturs Krišjanis Karinši tagasiastumist ja parlamendilt piirangute karmistamise tõrjumist. Ühtlasi protesteeriti valitsuse kava vastu muuta vaktsineerimine mitmetel tööaladel kohustuslikuks.

Tegemist oli ilmselt suurima meeleavaldusega riigis vähemalt aastakümne jooksul.

Enamik meeleavaldajaid ei kandnud maske, mida praegu kehtivad reeglid Lätis välisüritustel ka ei nõua.

Lätis tuvastati kolmapäeval viimase ööpäevaga 180 uut koroonanakkuse juhtu, viiruse tagajärjel suri üks inimene. Läti viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta tõusis 68-lt 72,4 peale. Lätis on kogu pandeemia vältel tuvastatud koroonanakkus 140 505 inimesel, COVID-19 tagajärjel on surnud 2566 inimest.

Piirangud on Lätis olnud karmimad ja kestnud palju pikemalt kui Eestis.

Politsei algatas kriminaalasja politseiniku ründamise pärast

Politsei algatas kriminaalasja seoses meeleavaldajate rünnakuga politseiniku vastu, ütles Läti ringhäälingule asepolitseijuht Andris Zellis.

Politsei hinnangul osales meeleavaldusel umbes 3500 inimest ja üldjoontes möödus see rahumeelselt.

Sellegipoolest algatati mõne isiku suhtes kriminaalasi politseiniku ründamise pärast, ja veel üks politseiauto kahjustamise pärast (sel löödi klaas sisse). Politseiniku ründajad võeti kinni.

Zellis ütles, et niisamuti tuvastati mõni alkoholijoobes toime pandud väikerikkumine.

Politsei esindaja ütles, et eelkõige menetletakse epideemiapiirangute rikkumisi.

"Meie eesmärk oli takistada provokatsioone ja rahutusi ning saime sellega hakkama," ütles Zellis.

Läti politseiülem Armands Ruks ütles teleusutluses, et ürituse korraldajad peavad arvestama enda vastutuselevõtmisega piirangute rikkumise eest. Vastutusele võetakse isikud, kes esitasid avaldused meeleavalduse korraldamiseks, kuigi nende seas ei ole tuntud poliitikuid, kes seal osalesid.