Pärast seda, kui seitse aastat tagasi sattus Krimm Venemaa kontrolli alla, kolis üle 50 000 Krimmi elaniku Mandri-Ukrainasse.

Erfan Kudusov oli sunnitud lahkuma Jaltast ehk Krimmi kuurortpealinnast 2014. aastal, enda sõnul hirmu pärast Vene okupantide ees. Nüüd elab ta Kiievis ja peab väikest kohvikut, kus pakub võib-olla parimaid tšeburekke Ukraina pealinnas.

"Ma kartsin pigem laste pärast, sest seal kordub uuel tasemel Nõukogude režiim. Lapsi sunnitakse marssima, panema kaela mingid punased kaltsud ehk rätid, laulma Vene hümni ja rääkima, et Putin on tsaar ja jumal," rääkis Kudusov.

Kudusov on pidevalt kontaktis oma sõpradega, kes jäid Krimmi.

"Atmosfäär on õudne. Inimesi otsitakse taga, kogu aeg toimuvad läbiotsimised ja ülekuulamised. See on toimunud seitse aastat ja toimub ka täna. Ukraina ajal oli Krimmis 14 krimmi-tatari kooli, nüüd jäi alles üheksa, ja nende arv pidevalt väheneb. Oli üheksa Ukraina kooli  nüüd neid ei ole üldse," lausus Kudusov.

1944. aastal Krimmi tatarlased represseeriti ja küüditati Kesk-Aasiasse. Tagasi kodumaale said nad pöörduda peaaegu 50 aasta pärast. 2014. aastal enamus Krimmi tatarlasi ignoreeris niinimetatud referendumit Venemaaga liitumisest, kuid loobus poolsaarelt lahkumisest.

Ukraina asevälisminister Emine Džaparova on Krimmi tatarlanna. 

"Minu vanemad elavad Krimmis. Kui ma palusin isal siia kolida, ta vastas: "Ma juba maksin oma hinda minu kodumaa eest ja ma tahaks Krimmi jääda koos oma sugulaste ja perega, omale maale," lausus Džaparova.

Refat Tšubarov on krimmi tatarlaste Medžlisi ehk kongressi esimees. Krimmi platvormil räägib ta oma rahva saatusest.

"Maailm peab teadma, et Moskva ei tulnud ainult selle territooriumi järele. Venemaa eesmärk on puhastada Krimm täielikult krimmitatarlastest. See, mis Stalinil ei õnnestunud, seda proovib täna teha Putin. Venemaa teeb Krimmist sõjaväebaasi. Ja selles baasis, selles kindluses ei ole tal vaja inimesi, kes ei ole Moskvale lojaalsed," lausus Tšubarov.