Ukraina on viimastel päevadel suurendanud rünnakuid Krimmi vastu, keskendudes eelkõige elektritaristule, kütusevarudele, sildadele, raudteeühendustele ja sõjalisele logistikale.

"Ukraina on üha enam suutnud rünnata Venemaa rindevägede tagalat ja logistikat. See on võimaldanud Krimmi poolsaare isoleerida," ütles Soome sõjateadlane Ilmari Käihkö. 

Väljaande The Kyiv Independent teatel oli esmaspäeval elektrita kuni pool Krimmi poolsaarest. Ukraina rünnakud on tekitanud Krimmis tõsise kütusepuuduse ja alates 21. juunist on okupeeritud piirkonnas peatatud autokütuse müük tsiviilisikutele. 

"Näiteks kütusetaristut rünnates on Ukraina tekitanud Krimmis kütusepuuduse. See on muidugi probleem, kuna seal on algamas turismihooaeg ja turism on Krimmi poolsaarel oluline majandusharu," ütles Käihkö. 

Vene võimud on Krimmis tühistanud mitmeid üritusi, sealhulgas laste suvelaagreid.

"Kui bensiini pole ja elekter on kadunud, siis mida need lapsed seal teevad? On täiesti loomulik, et inimesed ei taha praegu sinna minna. See on paras mainekujunduse probleem Putinile. Ta väidab, et sõda kulgeb edukalt. Nüüd on aga selgelt näha, et Krimmis ei lähe asjad hästi," tõdes Käihkö. 

Soome sõjaanalüütik Emil Kastehelmi rõhutab, et Ukraina eesmärk ei ole eelkõige tsiviilelanike hirmutamine, vaid löögi andmine Venemaa sõjalisele tegevusele. Tema sõnul soovib Ukraina tagada, et Moskva kulutaks Krimmi kaitsmiseks võimalikult palju ressursse.

"Ukraina viib kurnamissõja sinna, kus see saavutab efektiivseid tulemusi," ütles Kastehelmi. 

Mõlemad eksperdid leiavad siiski, et Ukraina ei suuda praegu Krimmi tagasi vallutada. Selleks oleks vaja ulatuslikku maismaaoperatsiooni ja märkimisväärseid lisajõude. Ukrainal pole selleks piisavalt jõudu ning püüab praegu teistel rindelõikudel pidurdada Vene vägede pealetungi, vahendas Yle.