Sõja 1588. päev: Ukraina droonid jõudsid taas Moskva oblastisse

Ukraina droonid ründasid taas Moskva oblastit. Rünnakus sai tabamuse kosmosesidekeskus. Alates täieulatusliku sissetungi algusest on Venemaa poliitiline juhtkond juba 15 korda lükanud edasi tähtaegu, mis seati Donetski oblasti vallutamiseks, teatas esmaspäeval videopöördumises president Volodõmõr Zelenski. Venemaa kütusekriis laienes Kaliningradi eksklaavi.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 30. juunil kell 15.35:
- Ukraina droonid tabasid Dubna kosmosesidekeskust;
- Zelenski: Venemaa on lükanud Donetski vallutamist edasi 15 korda;
- Venemaa kütusekriis laienes Kaliningradi eksklaavi;
- Ukraina droonid jõudsid taas Moskva oblastisse;
- Tšubarovi sõnul võib olukord Krimmis sundida Venemaa kõnelustele.
Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust
President Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et Ukraina droonid tabasid Moskva oblastis asuvat Venemaa Dubna kosmosesidekeskust.
"Täna jõudsid meie sõjaga seotud kaugmaa sanktsioonid Venemaa vastu taas Dubna kosmosesidekeskuseni," lausus Zelenski.
Tegemist on kaheksa päeva jooksul juba teise kinnitatud rünnakuga Dubna kosmosesidekeskusele.
Today, our long-range sanctions against Russia for this war once again reached the Dubna space communications center in the Moscow region. This is a special satellite communications facility used, in particular, for reconnaissance and for coordinating the activity of Russia's… pic.twitter.com/HMtNwSgOvv
— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) June 30, 2026
Eelmise, 22. juuni rünnaku käigus sai kindralstaabi teatel kahjustada 32-meetrine MARK-IV satelliitsideantenn ja keskuse peamine juhtimishoone, mis toetab Venemaa sõjalist sidet, luuret ning satelliidioperatsioone.
Zelenski lisas, et Ukraina väed tabasid hiljuti nelja sarnast Venemaa satelliitsidekeskust Moskva ja Vladimiri oblastis ning teiste sarnaste sõjaliste objektide vastu valmistatakse ette uusi operatsioone.
"Teeme agressorriigile Ukraina-vastase sõja pidamise ja meie territooriumide okupeerimise võimalikult keeruliseks," sõnas Zelenski.
Ukraina piirist umbes 500 kilomeetri kaugusel asuv Dubna kosmosesidekeskus on oluline satelliitsiderajatis, mida Zelenski sõnul kasutatakse muu hulgas sõjaliseks luureks ja Ukraina okupeerimisel osalevate Vene vägede koordineerimiseks.
Rünnak Moskvale oli osa laiemast öiste droonirünnakute lainest üle kogu Venemaal. Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistas õhutõrje Venemaa territooriumi ja okupeeritud Krimmi kohal alla 419 Ukraina drooni.
Ukraina droonid jõudsid taas Moskva oblastisse
Moskva linnapea Sergei Sobjanin ütles, et Venemaa õhutõrje tulistas alla 61 pealinnale lähenenud Ukraina drooni.
"Järjekordne vaenlase droonide laiaulatuslik rünnak on tagasi löödud. Alates kella kaheksast õhtul on õhutõrje hävitanud 61 Moskva poole lennanud drooni," kirjutas Sobjanin sotsiaalmeedias.
Ka sotsiaalmeedias levivad videod viitavad sellele, et Ukraina droonid jõudsid taas Moskva oblastisse. Teatati plahvatustest Jegorjevskis ja Dubnas.
Dubnas asuvad droone tootev Kronstadti tehas ja Bereznjaki-nimeline tehas Raduga. Viimases toodetakse erinevat tüüp tiibrakette.
Meedias levivad veel teated, et Ukraina jätkas ka okupeeritud Krimmis asuvate sihtmärkide ründamist ning droonid tabasid järjekordset elektrialajaama.
Ukrainian attack drones hit another electric substation in Russian-occupied Crimea overnight, setting it ablaze.
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 30, 2026
The traction substation that powers a portion of the Sevastopol-Simferopol railway was reportedly knocked offline. pic.twitter.com/fsGFTJ71vX
Zelenski: Venemaa on lükanud Donetski vallutamist edasi 15 korda
"Piisab vaid ühest faktist ehk alates täieulatusliku sõja algusest on Vene armeele antud 15 erinevat tähtaega meie Donetski oblasti vallutamiseks. Venemaa poliitilisel juhtkonnal on Donbassi osas pidev kinnisidee. Neid on juba 15 korda vallanud see pettekujutelm, et justkui suudaksid nad Donbassi täielikult vallutada," rääkis Zelenski.
"2022. aastal seati tähtaegadeks 31. märts, seejärel 9. mai, siis 1. juuni, edasi 15. september ja lõpuks 31. detsember. 2023. aastal määras Putin Donbassi hõivamiseks veel kaks tähtaega ehk 1. märtsiks ja kui see taas ebaõnnestus, siis lükati need edasi 31. detsembrile. 2024. aastal nägime taas samu kahte tähtaega. 2025. aastal, kui venelased üritasid USA presidenti Donald Trumpi veenda, et Ukraina väidetavalt kokku variseb, oli tähtaegu juba kolm," jätkas riigipea.
"Sel aastal on venelased taas lükanud edasi Donetski oblasti vallutamise kuupäeva. Alguses seadsid nad tähtajaks selle aasta 31. märtsi, siis 1. septembri ja nüüd on tähtaeg 31. detsember," lisas Zelenski.
Venemaa kütusekriis laienes Kaliningradi eksklaavi
Avatud allikate sõltumatute analüütikute postituste kohaselt on Venemaa kütusekriis jõudnud riigi Läänemere-äärsesse Kaliningradi eksklaavi. Kütusehinnad on hüppeliselt tõusnud, kehtestatud on normeerimine ja tanklates vonklevad kilomeetripikkused järjekorrad.
Tšubarovi sõnul võib olukord Krimmis sundida Venemaa kõnelustele
Kui Venemaa okupatsiooniväed Krimmis jäävad täielikult eraldatuks, siis võib Moskva olla sunnitud paluma Kiievilt läbirääkimisi, hindas esmaspäeval Krimmitatari Rahva Medžlise esimees Refat Tšubarov.
"See võib lõppeda sellega, et Moskva on sunnitud Kiievit kutsuma või lausa anuma läbirääkimistelaua taha istuma. Seda juhul, kui meil õnnestub lõplikult läbi lõigata kütuse ja mis tahes muude materjalide, kaupade ning laskemoona tarned Krimmi. Ja siis on Venemaa okupatsioonirühmitus kotis," rääkis Tšubarov.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1350 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 403 550 (+1350);
- tankid 12 067 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 24 851 (+6);
- suurtükisüsteemid 45 040 (+71);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1901 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1454 (+0);
- lennukid 436 (+0);
- kopterid 353 (+0);
- maapealsed droonisüsteemid 1777 (+13);
- operatiivtaktikalised droonid 381 176 (+1952);
- tiibraketid 4797 (+0);
- laevad/kaatrid 33 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 114 104 (+492);
- eritehnika 4368 (+2);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: BNS, Ukrainska Pravda, The Kyiv Independent











