Teadlane: eestlaste arv on väljarände tõttu endiselt languses

Allan puur
Allan puur

Eesti rahvastikuprognoosid ei ole enam nii pessimistlikud kui paarkümmend aastat tagasi, kuid eestlaste arv on väljarände tõttu siiski languses, ütles rahvastikuteadlane Allan Puur. Koroonakriis pole siiski rahvastikuprotsesse mõjutanud, lisas ta.

"Kui 2000. aastate alguses võis näha selliseid prognoose, mis langetasid Eesti rahvaarvu 21. sajandi keskpaigaks sinna kusagile 700 000 – 800 000 juurde, siis praegusel juhul on see väljavaade kindlasti positiivsem," rääkis Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Puur.

Eestis elavate eestlaste arv on siiski languses, tõdes Puur. "Eks ta on viimastel aastatel, kui vaadata statistikaameti numbreid, suurenenud. 2021. aasta algul elas Eestis 914 000 eestlast, aga 1980. aastate lõpus oli see arv 960 000. Viimase kümnendi jooksul on näha olnud, et see number on kasvanud, aga pikas vaates ta ikkagi liigub allapoole," rääkis professor.

Selle põhjus on suuresti väljaränne, lisas ta: "See on seotud sellega, et kui meil rände abil on võimalik rahvaarvu üldiselt kasvatada, siis eestlaste puhul on pikemas vaates olnud väljaränne valdav ja see on eestlaste arvu vähendanud."

Puuri sõnul on Eesti nagu ka teiste Ida-Euroopa riikide rahvastikuprotsessid muutunud sarnasemaks Lääne-Euroopa omadega.

"Kui vaadata viimast 30 aastat, siis võib tõesti näha seda, et Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid on teinud tagasi erinevuse, mis oli 1990. aastate algul väga suur. Ka statistikaameti täna avaldatud keskmise eluea andmed näitavad, et me oleme näiteks Soomest maas oma keskmise elueaga kusagil kolm aastat, mis ei ole väga suur erinevus. Aga kui me vaatame 30 aastat tagasi, siis erisus oli ikkagi ligi kümme aastat. Ja kui me vaatame sündimust, siis on teada see, et Eesti sündimus on hetkel kõrgem kui Soomes," rääkis teadlane. "Nii et nõukogude aja pärandist tulenevad asjad on paljus taandunud. Nad ei ole kõigis asjades – näiteks seesama keskmine eluiga – täiesti kadunud, aga nad on suhteliselt väikeseks muutunud."

Kommenteerides Läti rahvaarvu muutumist, tunnistas Puur, et seal ei ole erinevalt Eestist tagasirännet toimunud, kuid kuna enamasti on lahkunud mittelätlased, siis lätlaste arv pole nii palju vähenenud.

"Läti puhul torkab silma, et väga suur väljaränne on seal toiminud ülekaalukalt mittelätlaste, mitte põlisrahvastiku arvelt, seda on suuresti vedanud teistest rahvustest inimesed. Et kui me vaatame lätlasi, siis see vähenemine seal nii suur ei ole olnud."

Hinnates koroonakriisi mõju Eesti rahvastikule, ütles Puur, et see pole rahvastikuprotsessidele suurt mõju avaldanud.

"Selle küsimuse puhul on võib-olla kõige lähem analoogia majanduskriisidega. Eks mingisuguseid jälgi võivad niisugused kriisid kahtlemata jätta. Aga kui otsime põhitrendi, et kuhu rahvastikuprotsessid liiguvad, siis tõenäoliselt niisugust arvamust ei ole põhjust avaldada, et see kriis, mis ilmselt hakkab oma harja ületama, muudaks kuidagi pikaajalisi põhisuundumusi. Põhisuundumused on ikkagi teistest, sügavamatest struktuursetest teguritest määratud," ütles rahvastikuteadlane.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: