Tallinnas on lisaks loomulikule iibele muutunud negatiivseks ka rändeiive

Tallinnas, kus 15 aastat järjest oli positiivne loomulik iive, on viimased viis aastat jäänud sündide arv surmade arvule alla. Sellele lisaks on nüüdseks negatiivseks muutunud ka rändeiive ehk pealinnast lahkub rohkem inimesi, kui siia elama asub.
Tallinna elanike arv kahanes mullu ning ka sel aastal näitavad esimesed viis kuud, et kahanemine jätkub. Kui aasta alguses oli pealinna elanike arv 500 võrra väiksem kui 460 000, siis mai seisuga elab Tallinnas veidi üle 457 00 inimese ehk 2400 võrra vähem kui aasta alguses.
Mullu vähenes Tallinna elanike arv veidi enam kui 1300 inimese võrra, aasta varem aga kasvas umbes 600 võrra. Kasv toimus ka 2023. aastal (umbes 3500 võrra) ning 2022. aastal (+13 500), siis oli suure kasvu taga Ukraina põgenike saabumine: ainuüksi 2022 aprillis kasvas pealinna elanike arv 2000 inimese võrra.
See, et rände tõttu on sel kümnendil olnud Tallinnas rohkem kasvu- kui kahanemisaastaid, varjab aga tõsiasja, et 2020. aastast saadik on loomulik iive olnud pealinnas negatiivne ehk surmasid on igal aastal olnud rohkem kui sünde.
Mullu oli loomuliku iibe langus Tallinnas väiksem kui paaril eelneval aastal (-776) ning kuigi Eesti peale sündis aastas lapsi alla 10 000, mida oli varem juhtunud vaid korra, siis Tallinnas sündide arv tegelikult kasvas (3409 vs 3262 aasta varem).
Tänavu on jaanuarist maini vaid ühel kuul olnud Tallinnas sündide arv suurem kui mullu: mais sündis pealinnas 260 last, mis on kaheksa võrra rohkem kui mullu. Ülejäänud nelja kuu sündide arv jääb mullusele samale perioodile alla 68 võrra ehk esimese viie kuuga on Tallinnas sündinud 60 last vähem kui mullu samal ajal.
Kui aastatel 2005 kuni 2019 oli pealinnas sünde igal aastal rohkem kui surmasid, siis alates 2020. aastast on see suhe olnud täpselt vastupidine. Aastatel 2021 kuni 2024 suri Tallinnas aastas tuhatkond inimest rohkem kui sündis. Nagu öeldud, mullu läks see vahe väiksemaks.

Sündide arv on Tallinnas olnud languses alates aastast 2017, alles mullu hakkas sündide arv võrreldes aasta varasemaga tõusma. Kui aastal 2016, mil viimati sündide arv aastases võrdluses tõusis, sündis Tallinnas 5126 last, siis aastal 2024, mis oli järjestikuse languse viimane aasta, sündis 3262 last ehk kahanemine oli üheksa aastaga veidi vähem kui 40 protsenti.
Kuigi sündide arv on sel kümnendil languses, siis samamoodi väheneb ka surmade arv ning see pole lasknud loomulikul iibel veelgi sügavamale miinusesse kukkuda.
Ka rändeiive on langenud negatiivseks
Võrdluses selle aastatuhande kahe esimese kümnendiga (kui välja arvata 2000-ndate paar esimest aastat) on 2020-ndad selgelt väiksema sündimusega, kuid võrreldes 1990-ndatega sünnib lapsi rohkem ning ka loomulik iive on väiksemas miinuses.
Näiteks aastatel 1997 ja 1998 sündis napilt üle 3000 lapse aastas ning loomulik iive oli umbes 2000 võrra miinuses. Aastal 1994 oli aga loomulik iive lausa 2631-ga miinuses.
Seega võiks järeldada, et positiivse ja negatiivse loomuliku iibe lained vahelduvad Tallinnas iga paarikümne aasta järel. Kui vaadata, mida pakuvad Tallinna tellitud rahvastikuprognoosid, siis sõltumata stsenaariumi eelduste erinevustest ennustavad need lähikümnenditel pealinnale elanike arvu kasvu.
Kui elanike arv kasvabki, saab selles kasvus prognooside järgi olema suur osa rände- ehk mehaanilisel iibel. See koosneb omakorda sise- ja välisrändest. Siseränne tähendab Tallinna puhul inimesi, kes kas tulevad pealinna mujalt Eestist elama või lahkuvad Tallinnast kuhugi mujale Eestisse. Välisränne tähendab teistest riikidest saabujaid või sinna lahkujaid.
Mõnevõrra ootamatult on kahel viimasel aastal olnud rändeiive Tallinnas miinuses: mullu oli miinus lausa 3171 inimest (sisserände saldo -2177, välisrändel -994).
2024 oli Tallinna rändeiive -198 ning tasub märkida, et välisränne oli siis plussis (+808).
Siseränne on Tallinnas miinuses olnud aga aastast 2018 ning selle aja jooksul on mujale Eestisse lahkunud elama üle 12 000 inimese rohkem kui tulnud mujalt Eestist Tallinna. Näiteks veel aastatel 2015 kuni 2017 tuli mujalt Eestist Tallinna elama kokku pea 4800 inimest rohkem, kui sinna lahkus.
Kui välis- ja siseränne kokku arvata, oli Tallinna rändeiive aastatel 2015 kuni 2025 plussis üle 40 000 inimesega. Tallinna rahvaarv kasvas sellel perioodil umbes 38 000 elaniku võrra. Aga arvestada tuleb, et ainuüksi aastal 2022, mil algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu, oli Tallinna välisränne plussis 20 000 inimesega.
Välisrände statistika näitab, et näiteks Saksa ja Soome kodanike rändeiive on Tallinnas viimasel paaril aastal negatiivne ehk lahkujaid on rohkem kui siia elama asujaid; positiivne on rändeiive aga Ukraina ja Suurbritannia kodanike puhul.
Viimatine prognoos ennustab siiski üsna selget rahvaarvu kasvu
Viimase prognoosi baasstsenaarium, mille koostas Tartu Ülikool 2025. aasta lõpus, näeb aastaks 2035 Tallinna elanike arvu kasvu 6200 võrra ning aastaks 2050 umbes 22 300 elaniku võrra. Kui prognoos täpselt täituks, mida tavaliselt ei juhtu, siis oleks sajandi keskpaigas pealinna elanike arv peaaegu 480 000.
Selle stsenaariumi eelduseks on, et rändeiive püsib eelmise kümne aasta keskmisel tasemel ning sealt on välja arvatud viimaste aastate suurte kriiside, näiteks koroonapandeemia ja Ukraina sõja, suuremad mõjud. Eelduste hulka kuulub ka see, et sündide arv esmalt väheneb, siis mõnevõrra kasvab ning kasvab ka oodatav eluiga ehk surmade arv aasta kohta väheneb.
Kui prognoos võttis aluseks, et aastal 2025 oli Eestis oodatav eluiga meestel 73,7 ja naistel 83,3, siis aastal 2050 peaks see olema meestel 80 ja naistel 87 aastat.
Kuni 9-aastaste laste arv kahaneb prognoosi järgi kuni aastani 2033, millele järgneb kasv. Sündide arv jääb siiski niivõrd palju madalaks, et aastaks 2050 langeb kuni 19-aastaste osakaal Tallinna elanikkonnast neli protsendipunkti ning vähemalt 60-aastaste osakaal kasvab kuus protsendipunkti.
Tallinna elanike üldarv erinevatel aastatel on Tallinna enda andmetel ning linn kasutab selleks rahvastikuregistrit; sündide-surmade ning rändeiibe statistika on pärit statistikaametilt ning seega on nende kahe erineva päritoluga andmegrupi vahel mõningaid erinevusi.











