Delta tüvi levib oluliselt agressiivsemalt ning kui vaktsineerimisest või haiguse varasema tüve läbipõdemisest on möödas juba üksjagu aega, nii et inimese immuunkaitse viirusele nõrgeneb ja ühiskonnas puuduvad piirangud, on tegemist plahvatusohtliku kombinatsiooniga, mis aitab viirusel jõudsalt levida, selgitas Merits ETV saates "Ringvaade suvel".

Merits möönis, et kahe doosiga vaktsineeritute haigestumist tuleb ette ka Eestis, kuid see on seetõttu, et vaktsineeritud inimesi on nüüdseks juba rohkem kui vaktsineerimata inimesi. Kolmanda vaktsiinidoosi süstimise asemel peab ta oluliseks nende kaitsepookimist, kel see seni veel tegemata, ehkki ta ei eita, et kolmas doos võib ühel hetkel vajalikuks osutuda.

"Hetkel on meie peamine probleem siiski selles, et haiglaravi vajajatest üle 80 protsendi pole üldse vaktsineeritud," toonitas Merits, tuues näiteks, et kolmanda doosiga revaktsineerimine viiks praeguse 15-protsendilise kahe doosiga vaktsineeritute osakaalu haiglates viiele protsendile, kuid probleem pole neis.

"Kust saab suurema efekti?" küsis ta retooriliselt.

Meritsa selgitusel läheb delta tüvi n-ö massiga peale, mis tähendab, et viirus paljuneb mitusada kuni tuhat korda paremini kui varasemad tüved.

"Vaktsiin peab delta tüvega kohtudes rinda pistma mitu korda arvukama vaenlasega," piltlikustas Merits.

Seetõttu oleks viiruse täielikuks peatamiseks vajalik saavutada nii kõrge vaktsineerituse tase, mis polegi ilmselt võimalik, sest väikelastele sobivaid vaktsiine veel pole.

"COVID-i levik hakkab vähenema iga immuniseeritud inimese arvelt," rõhutas aga Merits.