Suurem pomm plahvatas Kabuli lennujaama ühe värava juures, kus oli tuhandeid inimesi, kes üritasid meeleheitlikult viimastele evakuatsioonilendudele pääseda. Hukkunute seas on ka naisi ja lapsi ning viga on saanud sadu inimesi. Ka lääne sõdureid ning Talibani turvamehi.

USA, Suurbritannia ning Austraalia andsid juba varem teada, et terroristid on ründamas Kabuli lennujaama ning nende kodanikud peaks sealt eemale hoidma. Meedia teatel oli ründajaks ISIS-e Afganistani haru, ekspertide sõnul kuulub sellesse umbes 3000 inimest.

Talibani eest põgenevatel Afganistani inimestel võimalust ohtlikku piirkonda vältida pole. Lennujaama juurde tekkinud ajutistes laagrites ollakse põhimõtteliselt lõksus.

"Me teame, et on palju meeleheitel inimesi, kes soovivad lahkuda, mistõttu töötame nii kiiresti, kui saame," ütles USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby.

Viimase ööpäeva jooksul suudeti Afganistanist evakueerida üle 13 000 inimese. USA välisministri Antony Blinkeni sõnul ootab riigist lahkumist umbes 500 ameeriklast ja valitsus üritab ühendust saada veel tuhandega, et teada saada nende plaane.

"Üritame nendega ühendust saada erinevate kommunikatsioonikanalite kaudu  telefoni, e-kirja, sõnumiga et saada teada, kas nad soovivad endiselt lahkuda," sõnas Blinken.

Erinevad osariigid valmistuvad aga kärmelt põgenike tulekuks. Esialgu elavad afgaanid sõjaväebaasides, kuid ameeriklased soovivad neile kiiresti leida alalise elukoha.

"Kindlasti oleks eesmärk pidanud olema, et need, kellel on eriviisa, kes töötasid ameeriklaste heaks ja kelle elu on praegu suures ohus, oleks ennetavalt välja toodud, täielikult kontrollitult, kuid turvaliselt. Seejärel oleks tulnud nad edukalt USA ühiskonda integreerida. See oli eesmärk, see on endiselt eesmärk. Me oleksime suutnud seda saavutada, aga kahjuks me ei teinud seda," rääkis vabariiklasest senaator Ron Johnson.

Samal ajal on sattunud kriitikatule alla esindajatekoja liikmed Seth Moulton ja Peter Meijer, kes lendasid salaja Afganistani. Meijeri sõnul soovis ta saada kohapeal toimuvast selgemat pilti.

"Ma ei toetanud enne oma reisi operatsioonide lõpetamist 31. augustil. Pärast kohapeal viibivate väejuhtidega rääkimist usaldasin nende olukorrahinnangut ja uskusin seda," sõnas Meijer.