Teadusnõukojas käivad arutelud piirangute kaotamise tingimuste üle

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Irja Lutsar Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Teadusnõukojas jätkuvad arutelud, millistel tingimustel Eestis Põhjamaade eeskujul koroonapiirangud kaotada. Nõukoja esimees Irja Lutsar peab selle eelduseks kõrget vaktsineerituse taset.

"Arutasime, millal võiks Eesti teiste Põhjamaade eeskujul piirangud ära kaotada, aga diskussioonid veel jätkuvad," kommenteeris Irja Lutsar ERR-ile teadusnõukoja esmaspäevasel kohtumisel arutatud teemasid.

Lutsar möönis, et 80-protsendilist vaktsineeritusega hõlmatust, mida Soomes välja pakuti, on Eestis väga keeruline saavutada. Samas lisas ta, et teiste riikide näitel on võimalus ka Eestil edaspidi otsuseid teha, kuidas piirangutest loobuda.

"Aga kõrge vaktsineeritute tase on üks eeldus," rõhutas ta.

Eelmisel nädalal Eestis vaktsiinidoosi saanute arv on võrreldav veebruarikuuga, ehk tegu on kevade ja suve kõige kehvema tulemusega.

Lutsar möönis, et olukorra parandamiseks tal head lahendust ei ole. Ta tõi välja, et nii Taanis, Rootsis kui Norras on eakatest inimestest vaktsineeritud teatud vanusegruppides koguni pea 100 protsenti inimestest, kuid Eestis see nii ei ole.

Lutsar rõhutas, et vaktsiinid ei hoia ära täielikku nakatumist, kuid hoiavad ära väga raske haigestumise.

"80 protsenti inimestest, kes satuvad haiglasse, ei ole ühtegi vaktsiinidoosi saanud," ütles ta. "Nooremast põlvkonnast vaktsineeritud inimesed haiglasse peaaegu ei satugi."

Ühtlasi lisas ta, et kui kaks vaktsineeritud inimest kokku saavad, on tõenäosus teineteist nakatada oluliselt väiksem võrreldes olukorraga, kus kaks vaktsineerimata inimest kokku saavad.

Maskikandmise vajadust kommenteerides sõnas Lutsar, et kui reegel juba on, võiks lasta sellel mõnda aega kehtida.

"Kõige raskem on kommunikeerida selliseid täna-maskid-ette-homme-maskid-eest hüppeid," ütles ta. Samuti pidas Lutsar oluliseks jälgida, kuidas eelmisel nädalal avatud koolid viiruse leviku olukorda mõjutavad.

"Meil ei ole olnud hüppelist tõusu, vaid niisugune pidev vaikne lauge tõus iga päev," analüüsis Lutsar praegust viiruse levikut Eestis. "Hüppelist tõusu ei ole ja tõenäoliselt seda ka ei tule, sest ühtegi niisugust üritust, mis hüppelist tõusu põhjustab, meil ei ole."

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: