"Me leppisime ju kokku, et me ei saada lähikontaktseid enam distantsõppele, vaid koolist jäävad koju – nii nagu ka iga muu haigusega – need lapsed, kes on haiged ja kellel on haigussümptomid ja kes on PCR-positiivsed," ütles Lutsar kommenteerides teateid sellest, kuidas koolide juhtkonnad suure nakatunud laste arvuga klasse täies koosseisus distantsõppele saadavad.

"Praeguseks on piisavalt andmeid, et laste hulgas on see haigus suhteliselt kerge kuluga, on ainult üksikud raskemad juhud ja seetõttu me võime võtta riski, et need lapsed, kes ei ole otseselt haiged, need käivad koolis edasi," rääkis teadusnõukoja juht.

Lutsari sõnul on õpetajatest praeguseks enamik vaktsineeritud ja seetõttu ei sattu nad ka suurema riski alla, kuigi ka vaktsineeritud õpetajate seas on üksikuid nakatunuid ja haigestunuid.

"Eks me peamegi selle viirusega koos edasi elama. Aga koolides peab ikkagi väga selgelt mõtlema, kas tõesti terve kooli koju saatmine antud juhul on mõttekas," leidis Lutsar.

"Eks iga üksikjuhtum vajab läbimõtlemist, aga me teame juba, et vaktsiinid ei kaitse meid täielikult kõigi nakatumiste eest. Me näeme, et vaktsineeritud inimesed nakatuvad, aga kui me vaatame haiglasse tulevaid inimesi, siis nendest 80 protsenti on vaktsineerimata, surnute hulgas on peaaegu kõik vaktsineerimata. Nii et see, mida ma iga nädal siin ütlen, et vaktsineerimine aitab väga hästi raske haiguse ja haiglasse sattumise eest, aga ei pruugi täielikult vältida kergemaid haigusjuhtumeid," rääkis professor.

Teadusnõukoda toetab Hiiumaa avamist

Teadusnõukoja juht ütles ka, et nõukoda arutas peaminister Kaja Kallase ideed kaotada Eesti kõrgeima vaktsineerituse tasemega Hiiumaal koroonapiirangud ning toetab seda.

"Teadusnõukoda on juba varem öelnud, et piirangutevaba ühiskond võiks olla siis, kui 70 protsenti kogu elanikkonnast on täielikult vaktsineeritud ja 85 protsenti riskigruppidest. Kui Hiiumaal on need mõõdikud täidetud, siis teadusnõukoda seda kahtlemata toetab," rääkis Lutsar.

"Teadusnõukoda nentis ka, et see ei tohiks tähendada, et Hiiumaast saaks suurürituste korraldamise koht, aga tõenäoliselt ei ole see ka väga reaalne, Hiiumaa on piisavalt kaugel ja tõenäoliselt on ka Hiiumaa vallajuhid ja terviseamet vastutustundlikud," lisas professor.

Lutsar jäi siiski skeptiliseks võimaluse suhtes, et Hiiumaa järel võiks hiljem ka mõnes teises piisava vaktsineerituse taseme saavutanud maakonnas koroonapiirangud kaotada.

"Seda peab arutama. Me oleme väga väike riik ja me nägime eelmisel talvel, kui piirangut olid kehtestatud ainult Harjumaale ja Ida-Virumaale, siis inimesed liikusid ja viirus kanti edasi ka teistesse maakondadesse. Eriti hullult sai sellega siis pihta just Lääne-Virumaa, mis asub nende kahe maakonna vahel," rääkis teadusnõukoja juht. "Mandri-Eestis vajavad niisugused piirkondlikud leevendamised küll väga tihedat kalkulatsiooni ja intensiivset arutelu enne, kui seda saab soovitada."

Kommenteerides Leedu poliitikat, kus riik avaldab karmide piirangutega survet vaktsineerimise kiirendamiseks, ütles Lutsar, et tema sundvaktsineerimist ei poolda.

"Mina ei ole kunagi olnud kohustuslike vaktsineerimiste pooldaja. Ma arvan, et sellega me lihtsalt lükkame kõrvale need inimesed, kes võib-olla esialgu kahtlesid, aga nüüd on otsustanud vaktsineerida. Niisuguste sunnimeetmetega võiksime nendes inimestes trotsi tekitada," rääkis ta. "Ma ei tea, mis Leedu teeb, aga minu parima arusaamise järgi enamik riike siiski kohustusliku vaktsineerimisega ei lähe," lisas ta.

"Ma usun, et meie saame ikkagi inimeste teavitamise ja praeguse tervisepassiga edasi liikuda. Jah, see liikumine on väga aeglane, aga ma usun, et inimesed näevad nüüd, et tõesti, inimesed, kes on ennast vaktsineerinud, on väga oluliselt vähendanud raske haiguse riski iseendale, mitte kellelegi teisele, aga iseendale."