Eesti püüab välisturiste kampaaniate abil tagasi meelitada

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Visitestonia.com leht kutsub välisturiste Eestisse. Autor/allikas: Kuvatõmmis EAS-i lehelt

Hotellid ja restoranid on koroonaajaga kaotanud enamiku oma välisturistidest, kes varem moodustasid kaks kolmandikku kõigist külastajatest. EAS panustab digiturundusse, et nüüd, mil vaktsineerituse tase on naaberriikides üha parem, välisturiste tagasi meelitada.

Eesti hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp tõdeb, et välisturistid, kes enne moodustasid lõviosa nende klientuurist, on ära kadunud, ent üksnes siseturisti peal pikalt vastu ei pea. Seetõttu on oluline teha kampaaniaid välisturgudel, et sealseid külastajaid taas Eestisse meelitada.

"Selline riigi tutvustamine ja riigi müümine on äärmiselt oluline. Kõik riigid on selle turismi kasvu ootel, kõik püüavad eristuda ja kutsuda turiste enda juurde. Ma tean, et ka meie läbi EAS-i oleme suuri pingutusi juba teinud ja tegemas, aga see on väga oluline kutsuda välisturiste tagasi," ütles Käpp ERR-ile.

Eeskätt oluliseks peab Käpp Soomest lähtuva turismi taastumist, sest soomlased moodustasid suurima hulga meie külastajatest.

EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik ütleb, et riigi turunduskampaaniad on kevadest saati aktiivselt käimas olnud. Kevadel ja suvel keskenduti digitaalsetele imagokampaaniatele, nüüd, sügisel, on juba konkreetsemad kampaaniad käsil.

"Lähiturgudel on meil pikk ja tihe plaan. Lähiriikides, seitsmes eri riigis toimub suurem spaakampaania, kutsume inimesed kehvema ilmaga siia sooja vette. Kõik 35 Eesti spaahotelli on sellesse kaasatud, oleme neile loonud ilusad lehed," tutvustas Lepik.

Kampaania on digitaalne, toimub eeskätt sotsiaalmeediakanalites ning on hoolega sihitud, et saada kätte lastega pered, sest sügisese koolivaheaja periood kestab naaberriikide peale kokku poolteist kuud.

Inglise keeles kannab kampaania nime "Spactacular Estonia", eesti keeles "Spaatamisväärne Eesti", sest ka Eesti pered on koolivaheajaks kampaania sihtrühm.

Kampaaniat tehakse Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Saksamaal, lisaks ingliskeelsena.

Paaridele ja sõpradele on suunatud aga linnapuhkuse kampaania. Pika nädalavahetuse sihtrühmaks on Helsingi, Stockholmi ja Riia elanikud, keda kutsutakse Tallinnasse kultuuri ja toitu nautima.

Eraldi on käimas kampaania ka kaugtöö tegijate Eestisse kutsumiseks, samuti promotakse Eestit meie lennusihtkohtades.

"Rõhutame, et Eestisse on lihtne tulla," ütles Lepik.

Talve hakul aga käivitub Tallinna jõuluturu kampaania. Siseturismikampaaniana kutsub EAS inimesi üles asjade asemel aega ehk elamusi kinkima.

Kõik kampaaniad on kavandatud digimeedia lahendustena, suuri välireklaame esialgu plaanis ei ole. Seetõttu võib jääda eestlastele ka mulje, justkui EAS üldse Eestile reklaami ei tee.

"Hästi läbi mõeldud digitaalne lahendus võib olla väga mõistlik. Ei maksa olla mures, kui ei näe midagi, mida me teeme – kui te sotsiaalmeedias meie reklaame ei näe, siis oleme neid õigesti teinud, sest kui need pole mitte eestlasele suunatud, vaid Läti perele, siis on oluline, et just Läti pere seda näeb," selgitas Lepik.

Kolmanda öö hüvitamine eeldab valitsuse otsust

Ain Käpp tõi esile, et mitmed riigid on toetanud majutusasutusi, makstes kinni turistide kolmanda öö. Tallinnas tegid hotellid seda suvel omal algatusel ja kokkuleppel, ent riik sellele õlga alla ei pannud.

Käpa sõnul on EAS-iga seda küll arutatud, ent kokkulepet sündinud pole. Tema sõnul aga tuleks see raha riigile kiiresti ja kuhjaga tagasi.

"Siiani me pole leidnud konsensust, et riik nõustuks raha sinna panema. Koroona tõttu on olnud palju teadmatust. Nüüd aga, mil vaktsineerimise rütm nii meil kui välisriikides on juba hea, infot haiguse kohta on järjest enam ja kõige hullem kriisiaeg on selja taga, oleks mõistlik turu pealekasvatamisega alustada," ütles Käpp. "Saaksime väga lihtsalt välja arvutada selle, kui mahukalt suudaksime riigile selle raha tagasi maksta, sest hotellindus on ikkagi eksport, kus raha tuuakse riiki sisse, on väga kõrge tööhõive, riik saab väga head maksutulu. Investeering turismi võiks olla palju kindlam ja suurema tasuvusega kui mõnda teise valdkonda."

Lepik tunnistab, et idee kolmanda majutusöö kompenseerimiseks on õhus olnud juba poolteist aastat, ent sektor pole oma ideed andmetega piisavalt argumenteerinud.

"Hetkel puuduvad selleks head argumendid, toimivad lahendused ja analüüs. Mõned riigid on seda tõepoolest teinud, aga sellel on olnud vastakad tulemused. Kas see raha garanteeritud tagasitulek päris ikka on? Kui on, siis on põhjust ministriga sellest rääkida. Siis tuleks valitsuse tasemel juba raha eraldada, meie vahendid on mujal. See on riigi otsus," ütles Lepik.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: