Kui seni on Riias pidanud turist maksma ühe euro iga linnas veedetud öö eest, siis järgmisel aastal tõuseb see kahele eurole. Vilniuses, Palangas ja Kaunases on kaks eurot öö kohta kehtinud juba mõnda aega. Turismimaksu arutelud on käimas ka Soomes.

Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid rääkis, et Eestis on see teema laual olnud ja omavalitsuste, eriti turismipiirkondade hinnangul võiks turismimaks olla, aga küsimus on tingimustes.

"Ideaalne pilt meie jaoks oleks, et see oleks kohalik maks, ja et see oleks õigus, mitte kohustus. Oleks õigus seadusega antud ja piirkond, mis näeb sellest tulu, saaks ise omavalitsusena kehtestada selle maksu. Ja mis on hea selle maksu juures – natuke kahju, et nii pikalt on arutlusel olnud, aga ei ole realiseerinud – see maks ei puuduta kohaliku omavalitsuse enda elanikke ehk see ei koorma kohalikku, vaid see on turistile," lausus Luhalaid.

Pärnu linnapea Kristel Voltenbergi sõnul võiks riiklikul tasandil teemat arutada.

"Ma tõsiselt pooldaksin seda, sellepärast et ma eeldan, et tarbija, külaline on tark ja saab aru, et see pisike lisatasu, mida ta maksab oma ööbimise eest – ta kasutab linnaruumi täpselt samamoodi ja mõnikord intensiivsemaltki. Tahab ennast seal hästi tunda; tahab, et lilled oleksid õitsemas; tahab, et oleks piisavalt prügikaste, et neid prügikaste tühjendatakse. Ta annab ka oma panuse, et see sihtkoht, kuhu ta läheb, teenindab ka teda ja miks peaks seda tegema tasuta," ütles Voltenberg.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan on teist meelt.

"Ega maksu kehtestamine ei muuda asju paremaks, vaid ikkagi vastupidi – see muudab turistidele kallimaks siia tuleku. Küsimus on see, et kui palju ja kas peaks investeerima täiendavalt sellesse, et turiste siia tuleks. Kui me vaatame statistikat, siis Tallinnas majutusasutused suvel on võrdlemisi oma piirmäära lähedal täitumise osas. Pigem on madalhooaeg, kus on mure, aga turismimaksu kehtestamine kindlasti tuge ei pakuks," lausus Järvan.

Hotellide ja restoranide liidu juhatuse liige Ain Käpp tõi välja, et kõigepealt oleks vaja täita suur infoauk.

"Täna riigil ja omavalitsustel puudub info külaliskorterite kohta. Nii et oleks väga ebaaus korjata hotellidelt turismimaksu, aga teised turuosalised, mida täna on juba väga palju, väidetavalt Tallinnas näiteks üheksa Viru hotelli täit tube, millest me midagi väga ei tea. Kõigepealt tuleks külaliskorteritele luua register, et omavalitsustel oleks info olemas, kui palju kortereid on, ja siis võiksime rääkida võimalikust turismimaksust ja selle ajastamisest, millal oleks seda kõige õigem teha," lausus Käpp.

MKM: turismimaksul võib olla kasutegureid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) turismi valdkonnajuht Kristina Jerjomina ütles, et turismimaksu kehtestamine ei ole hetkel ministeeriumi töölaual.

"Maksupoliitilised otsused tehakse rahandusministeeriumis ning kohalikke makse puudutavad küsimused eeldavad ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kaasamist, kuna omavalitsused ei saa makse ilma seadusemuudatusteta ise kehtestada," lausus ta.

Jerjomina märkis samas, et turismimaksul võib olla mitmeid kasutegureid – see võib anda omavalitsustele täiendavat tulu taristu ja külastuskohtade arendamiseks, piirkonna turundamiseks ning aidata katta turismist tulenevaid lisakulusid.

"Samas sõltub selle tegelik kasu suuresti sellest, kuidas kogutud tulu kasutatakse ja kas see suunatakse tagasi piirkonna turismi arendamisse," ütles ta.
Kui turismimaksu tulevikus arutada, tuleb sellele läheneda tervikvaates, lausus Jerjomina.

"Hinnata tuleb mõju turismisektori konkurentsivõimele, ettevõtjate halduskoormusele ja külastajate arvule. Samuti tuleb läbi mõelda, kuidas kogutud tulu turismi ja kohaliku elukeskkonna arendamisse tagasi suunatakse," ütles ta.