Eelmisel nädalal saabunud juuli majutusstatistika näitas taas siseturismi kasvu Eestis. Ja mitte lihtsalt kasvu, vaid meie siseturismi kõigi aegade absoluutset rekordit. Siseturistide ööbimisi oli peaaegu poole rohkem kui viimasel tavapärasel turismi kõrghooajal 2019. aasta suvel ja need kasvasid ka Tallinnas. Kuhu välisturistid siis ometi jäävad? Oli ju ikkagi suvi, mil piirangud siin ja seal leevenesid ning ka vaktsineerimine eri riikides edenes.

Sel ajal kui eestlane end põhjamaale jõudnud vahemerelise päikese käes praadis, tegi seda paraku oma kodus ka meie kõige sagedasem väliskülaline soomlane. Mullu suvel tekkis reisimiseks ajaaken, piiranguid polnud, vaktsineerimist ja sellega seotud segadust veel samuti mitte ning soomlasi jõudis Eestissegi. Sel suvel aga mitte.

Reisipiirangud tõid seekord juulis kasu Soome majutusettevõtetele, sest siseturism oli Soomes nii tugev, et kattis seal ka välisturismi languse ning sündis Soome kõigi aastate ööbimisrekord turismis tervikuna. Soome reisinud välisturistide ööbimised langesid ligi 80 protsenti, ent siseturistide ööbimisi oli ligi 30 protsenti rohkem kui 2019. aasta juulis.

Miks Soomes piisas siseturismi hoogsast kasvust olukorra leevenduseks, aga Eestis mitte? Põhjus on majanduse struktuuris. Soomes on siseturism tavapäraselt väga suure osakaaluga, kolmveerand kogu turismist. Ülejäänud veerandit on hoopis lihtsam katta kui Eestis, kus siseturism moodustab tavapäraselt ainult kolmandiku kogu turismi mahust. See tähendab, et tavapärastes oludes teenib Eesti turismiga hoopis rohkem eksporditulu kui Soome.

Meie siseturismi harilikult väiksema osakaalu põhjusi on mitmeid: oleme turismiekspordi nimel palju pingutanud ja selles edukad olnud, meil on viis korda väiksem rahvaarv ja ka geograafiline põhjus – Eesti on nii väike riik, et majutust võtmata on sageli lihtne ööseks koju tagasi jõuda.

Eestil ei tasu end siiski kehvasti tunda, sest soomlased ei jäänud oma tavapärasel Eestisse reisimise tippkuul juulis tulemata mitte ainult siia, vaid jätsid minemata ka teistesse naabermaadesse. Kui Eestis kahanesid juulis soomlaste ööbimised võrreldes 2019. aastaga 82 protsenti, siis Taanis lausa 92 protsenti, Rootsis 85 protsenti ja Norras 56 protsenti.

Ühe põhjusena võib esile tuua, et Soome valitsuse kommunikatsioon on kutsunud äärmisele ettevaatusele reisimise suhtes ja ühiskondlik arvamus on reisijatele pingelistes oludes viltu vaadanud. Teiseks said soomlased juulis nakatumisnäitaja järgi küll vabalt Eestisse tulla, kuid mure oli tagasisaamisega. Vaktsineerimise tase oli kõrge, ent kuna neil oli palju ainult esimese doosiga vaktsineerituid, tähendas see kalli testi kohustust kodumaale tagasi pöördudes.

Põhjust lähiajal turunduskampaaniaid teha ja soomlaste tagasisaamiseks pingutada on igatahes küllaga, sest EAS-i turismiarenduskeskuse viimane uuring sel suvel soomlaste reisimotivatsiooni kohta näitas kahe kolmandiku soomlaste plaane külastada Eestit sel ja järgmisel aastal. Soomlased peavad uuringu järgi jätkuvalt väga atraktiivseks Eesti restorane, siin poodlemist, spaateenuseid, aktiivset puhkust ja muudki.

Balti mulli puudumine andis tunda

Läinud suvel tekitas üleeuroopalist furoori Balti reisimull: kõrgeimal tasemel poliitiline kokkulepe tõi palju välisajakirjanike päringuid ja ka reisihuvi. See kõik lõppes sellega, et leedukad tegid läinud suvel ajaloo rekordi Eestisse reisimisega, suurenes ka turism Lätist ning eestlaste reisimine omakorda Lätti.

Balti mulli puudumine ning koroonareeglite kirju lapitekk ei võimaldanud tänavu mullust tulemust korrata. Täielikult vaktsineerituid oli Lätis nooremate ja keskealiste inimeste seas juulis veel vähe, kuid COVID-19 näitajad nii Eestis kui ka Lätis nii madalad, et saanuks tulla vaktsiinitagi. Ilmselt julgeti eelmise suvega võrreldes rohkem reisida kaugematesse riikidesse, nagu nägime Eestiski võrreldes mullusega rohkem inimesi Euroopa kaugematest riikidest. Ka Leedu turg läks eksklusiivse mulli puudumise tõttu Eesti jaoks kesksuvel langusse.

Balti mull mõjutas peale lähinaabrite ka Eesti jaoks tavapäraselt suuruselt neljandat turismiturgu Saksamaad. Kaks kolmandikku Saksa grupireisidest hõlmab kogu Baltikumi ning kuna nüüd kolmel riigil olid täiesti erinevad tingimused, oli see takistuseks. Juuli alguseni oli Eesti Saksamaa jaoks ka riskiriik.

Skandinaaviassegi polnud lihtne minna ning sakslane reisib praegu suures osas Saksamaal, vähemal määral ka naaberriikides. Saksamaal pole seni olnud ka reisimist lihtsustavat vaktsineerituse taset, alles juuni keskpaigast said kõik võimaluse end vaktsineerida, varem käis see vanuserühmade seas prioriteete seades.

Spordiüritused Tallinna hotellide täitjana

Tallinn on jätkuvalt turismikriisist kõige enam räsitud, sest Eesti jõuliselt kasvanud siseturism liigub peamiselt suunaga Tallinnast välja. Siiski hakkas sel suvel silma valdkond, mis aitas pinnal püsida nii mõnelgi Tallinna hotellil. Selleks oli rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamine Eestis.

Oleme end kriisiajal tõestanud kui suurepärane rahvusvaheliste suurürituste korraldajamaa, mis suudab hoida taset nii tervise turvalisust tagades kui ka kogu muus korralduses.

Tühikut ööbimistes leevendasid rahvusvahelistel võistlustel osalejad. Olnuks tavaaeg, lisandunuks ka publik. Näiteks noorte Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus tõid kohale üle 3000 välismaalase sportlaste, treenerite ja abipersonalina. Äsja toimusid Taekwondo U21 Euroopa meistrivõistlused Tallinnas ligi 2000 osalejaga 50 riigist, saginat täis oli Viru hotell ja teisedki majutusasutused. Ironman Tallinn tõi pealinna ligi 1500 välismaalast jne.

Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetust on EAS sel aastal jaganud umbes poole miljoni euro ulatuses ning sama palju on veel jagada. Ka Tallinn toetab tänavu rahvusvahelisi spordiüritusi enam kui 800 000 euroga. Suurüritused toovad meile väliskülastajaid ka hooajavälisel ajal ning on ühed tõhusamad mainekujundajad tuleviku turismiks.

Kiirreageerimise aeg turismiturunduses

Airbnb-s kuulutatavad pinnad käivad ühte jalga hotellidega: langus on Tallinnas, kuid kasvanud on nii nõudlus kui ka pakkumine regioonides, kus rendipindu oli enne väga vähe, nagu Raplamaal, Hiiumaal ja Eesti kõige lõunapoolsemates maakondades.

Tallinnas ja Harjumaal on välisturistide vähesuse tõttu broneeritud ööd kolmandiku võrra langenud võrreldes kahe aasta taguse ajaga. Kui normaalajal oli Eesti kliente kümnendik, siis nüüd üle poole. Rendiaeg on ka tunduvalt pikenenud, mis annab tunnistust, et ilmselt on rendipindu kasutatud üksjagu ka turismivälistel eesmärkidel, nagu isolatsioonis viibimine või kaugtöö.

Liigestest lahti olev aeg tekitab uut lähenemist ka turismiturunduses. Kui tavapäraselt soovime suurendada ikka Eesti tulusid eeskätt turismiekspordist ehk välisturistide teenindamisest, et raha tuleks riiki sisse, siis kriisiajal on põhifookuses olnud turismiettevõtete ellujäämine.

Sel eesmärgil olemegi kampaaniatega erandlikult sihtinud ka siseturisti ja see on alates eelmisest suvest ka tulemust toonud. Läinud suvel oli siseturismi kampaania teemaks "Armasta Eestit!", sel aastal kalambuurid. Mõlema kampaaniaga saime hästi kätte reisiva sihtgrupi: aktiivsed, nooremapoolsed, haritud inimesed, kes kampaaniaid märkasid ning neid ka enda jaoks mõjuvaks ja meeldivaks hindasid.

Kuigi sel suvel olid Eesti turismi põhiturud veel vaevalised, olime siiski seal üldisemate sõnumitega nähtaval ja kutsusime Eestisse. Nüüd madalhooajal on plaanis eri kampaaniatega lähiturgude eri segmente juba täpsemalt sihtida ja jätkuvalt reisimisjulgust süstida. Eesti ootab.