Mööda teid autoga Eestimaal sõita on suurepärane. Meil on säravad jõesängid, heledad põllud ning lummavad metsad. Ja vahepeal, võib-olla natukene ootamatult, jäävad viimastes silma ka augud. Kohad, kust on metsa raiutud.

Arusaadavalt võib visuaalne kontrast autoaknast küsimusi tekitada. Siinkohal ongi oluline mõista, mis kõik toimub nende aukude taga. Sellel laupäeval on selleks parim võimalus.

Luua metsanduskoolis näen ma igapäevaselt, kui tähtis on meie metsameestele ja -naistele metsade teadlik hooldamine. Ja see ongi ainuõige, sest kunagi varem pole nii palju metsa eraomanike hoole all olnud. Paljud metsaomanikud ja -kasvatajad on seda juba kolmandat, vahel isegi viiendat põlve. Nii on neile edasi pärandatud ajastutevahelised kogemused metsa muutlikkusest ja eluringidest. Teadmised ja oskused kuidas metsaga õigesti ümber käia.

Kuid viimasel ajal tõuseb ühiskonnas üha tihedamini esile küsimus, miks on vaja metsasid hooldada ja miks on mõistlik metsa poolt pakutud väärtust maksimeerida. Selleks ongi kutsutud ellu Metsarahva päev, mis ühendab ligi 50 erinevat sündmust üle Eesti ja võõrustab sadu sellele registreerunud inimesi.

Meie maal on palju metsa ja seda kasvab veel juurde. Eesti taasiseseisvumisest saati on Eestile juurde kasvanud Saaremaa ja Hiiumaa suurune metsaala. See on meie väärtus ja varu, mis tagab looduse tervise, värske õhu. Samuti hoiab mets elu maal ja annab meie riigile tulevikuks imelisi võimalusi kätte, et asendada plasti ja kasutada oma igapäevaelus keskkonnasäästlikku materjali, puitu.

Kuid seal, kus on väärtus, peab olema ka hoolimine. Metsa kasvamisel peab silma peal hoidma, sest muidu teeb loodus seda meie eest. Kui 1967. aasta augustis käis Eesti pinnalt üle "sajandi tormiks" ristitud maru, hävis meie metsades päevadega miljoneid tihumeetrit puitu.

Praegustes oludes vähendame tormide ja tulekahjude leviku riski, et me ei peaks tegelema räsitud metsade tagajärgedega. Seega raielangid, mis meile autoaknast silma jäävad, ongi üheks metsa kasvatamise ja hooldamise loomulikuks osaks.

Eestis nähakse suurt vaeva, et metsast õigel ajal varutud puidule võimalikult suurt lisandväärtust luua, enne kui puud ära mädanevad ja pikali kukuvad. Metsal on aina suurem roll energeetikas, ehituses, olmes ning nüüdseks ka riiete, kosmeetika ja farmaatsiatööstuses.

Nii pingutavad meie spetsialistid välja töötama võimalusi, et palgist saaks maailmaturul võimalikult kvaliteetne maja, kangas või puitmööbel. Selline näebki välja metsa jätkusuutlik kasutamine, mis üheti asendab fossiilsed toormaterjalid ja teiselt lukustab süsiniku oma toodetesse aastakümneteks. Parimad lahendused saavutatakse hästi hooldatud metsadest.

Ja autoakendest vastu haigutavatesse lankidele istutatakse noor ja elujõuline mets, mille tervis on kohale jõudnud kliimamuutuste keskel tugevam kui kunagi varem. 

Eestil läheb tänu metsale ja selle teadlikule majandamisele hästi. Mets hoiab elu maal ja on oluline tegur ka riigi majanduse jaoks. Kuid selle taga on veel tuhandete inimeste kogemus, teadmised ja soov pühendada oma elu metsale. Laupäeval on kõigil võimalus tutvuda nendega, kes toimetavad puude taga ning kingivad meie riigile terved ja tugevad metsad.