Kasemets: Eesti võiks EL-i kliimapaketti enda huvides kasutada

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Keit Kasemets Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti võiks eelmisel nädalal avalikustatud Euroopa Liidu kliimapaketi algatusi enda huvides kasutada, mitte otsida võimalusi selles seatud eesmärkide vastu võidelda, leiab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

"Laias plaanis tuleks ikka kõigepealt küsida, mis on kliimapaketis Eesti huvi? Kas siin üksi edasi tossutada ja metsa ahju ajada ajal, kui kogu Euroopa ja muu maailm edasi liigub. Ei tahaks uskuda," kirjutas Kasemets sotsiaalmeedias. Tema hinnangul tähendab Eesti huvide eest seismine tegutsemist, et muutustega avanevaid võimalusi ära kasutada.

Kasemets tõi näidetena avameretuuleparkide kiire valmisehitamise, millele lisanduks ka vesinikutootmise võimekus; valitsuse plaanitava kliimafondi käivitamise; Euroopa Liidu taasterahastu kasutusse võtmise; suuremad investeeringud hoonete renoveerimiseks, et nende energiaefektiivsus kasvaks, kliimateemadega seotud teadus- ja arendustegevus eraldi fookusesse võtmise, Rail Balticu kiire valmisehitamise.

"Need on vaid mõned näited. Eesti ei suuda muuta üldist trendi, aga kindlasti on meil ettevõtteid, kes saavad tulevikus olla just kliimapaketi tuules Euroopa suured," kirjutas komisjoni esinduse juht.

Kasemets tõdes ka, et kindlasti on Eestil oma spetsiifilised teemad, kus tuleb tagada meile mõistlik lahendus, nagu metsandus, põlevkivi kasutamine keemiatööstuses, merenduse konkurentsivõime ajal, kui uusi mittefossiilseid kütuseid veel pole. "Ma olen täiesti kindel, et nende eest ka seistakse ja tehakse seda väga hästi," märkis ta.

Küll aga ei peaks Eesti huvide eest seismine tähendama seisukohta "andke meile nii palju raha kui võimalik, siis teeme nii palju kui vaja", leidis Kasemets.

Kasemets kirjutas ka, et Eesti soovid ei muuda üldiseid arenguid: "Need panevad valdavalt paika Euroopa suured ettevõtted, tehnoloogiafirmad, energiafirmad, pangad ja finantsettevõtted."

Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval ülimahuka kliimamuutuste pidurdamise kava (Fit for 55), mis liikmesriikide heakskiitmise järel toob laialdased muutused keskkonnanõuetes ning majanduses ja igapäevaelus. Kiimapaketi algatused hõlmavad EL-i kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat ning nendega seatakse eesmärgiks vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. 2050. aastaks lubab Euroopa Liit muutuda süsinikuneutraalseks.

Paketi algatused on pälvinud Eesti mitme tööstusjuhi kriitika ning ka mõned poliitikud on väljendanud seatud eesmärkide suhtes skepsist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: