"Meie vaatest väga oluline küsimus on see, kust tuleb puit sellesse tehasesse. Eile esitlust kuulates jäi kõrva, et puiduvajadus sellise tehase puhul on Eesti mõistes üüratult suur ja muretseme selle üle, kas Eesti metsad on valmis nii palju puitu pakkuma ühelegi tehasele," rääkis Kuresoo.

Kuresoo sõnul oli ka Est-Foril plaan kasutada tselluloositehases praegu ekspordiks minevat puitu. "Sellise väite lahti seletamata eeldus on, et raied Eesti metsades samas mahus jätkuvad, nagu nad praegu toimuvad," rääkis ta.

"Selge see, et puitu saab tuua ka teistest riikidest, aga see ei ole asjatu hirm. Sellise tehase nõudlus on väga kaalukas asjaolu, mis ka tulevikus meie metsadega ümberkäimist mõjutama hakkab," ütles Kuresoo.

Kuresoo sõnul peaks lubatav uue metsanduse arengukava järgi jääma jätkusuutlik metsaraie maht alla kaheksa miljoni tihumeetri.

Osa Eesti paberipuidust raiutakse ka saartel ning Kuresoo sõnul on keeruline ette kujutada, et saartelt või läänerannikult hakatakse puitu Ida-Virumaale transportima.

Jätkusuutlik raiemaht peaks ELF-i hinnangul olema selline, mis ei vähenda puidutagavara. "Kõik puit, mis ei ole metsas, on atmosfääris CO2-na väga lühikese aja jooksul. Sellises kliimaolukorras me praegu sellist asja endale lubada ei saa, et võtame puitu metsast ja muudame ta lühikese elueaga toodeteks," sõnas ta.

Kuresoo sõnul võiks jätkusuutlik raiemaht uue metsanduse arengukava järgi jääda alla kaheksa miljoni tihumeetri.

VKG juhatuse esimees Ahti Asmanni sõnul peavad lubatava raiemahu otsustama arengukava koostavad eksperdid ja tselluloosi tehase rajamisel plaanib ettevõte seda arvesse võtta.

Siiski võib raiemahtude vähendamine avaldada olulist mõju tehase rajamise otsusele. "Mida vähem Eestis raiutakse, mida vähem saab olema paberipuitu, seda suurem on konkurents ja hind," rääkis ta.

"Me eelkõige tahame konkureerida sellele puidule, mis täna läheb väärindamata välja. Me unustame ära, et metsanduse arengukava mõjutab juba olemasolevat puidutööstust," rääkis Asmann.

"Kui räägime sellest, et kasutame metsa olulisel määral vähem, siis on biotoodete tehas sekundaarne küsimus, primaarne küsimus on siis, mis saab Eesti metsatööstusest tervikuna," sõnas Asmann.

Asmanni sõnul VKG plaanitav tehas graanulitootjatega ei konkureeri, kuna ühed kasutavad paberipuitu ja teised küttepuitu.