Asmann kõneles saates "Otse uudistemajast", et poliitikud räägivad küll rohepöörde tegemisest, kuid pole paika pannud selgeid eesmärke ja sihte, mida selle saavutamiseks vaja on. Ta leidis, et on vaja suuremat eesmärki, kuidas kokkuvõttes olukorrast ise võita.

"Vaatame, mida Euroopa ütleb ja siis vaatame edasi," iseloomustas ta Eesti keskmise poliitiku seisukohti.

Asmann möönis, et Eesti on küll väikeriik ja alati ei saa Euroopas oma seisukohti väljendada, kuid mõnikord tuleks seda siiski teha ja oma põhimõtete ja eesmärkide eest seista.

Tema sõnul peavad seetõttu Eesti elektritarbijad maksma praeguste elektrihindade juures aastas sadu miljoneid eurosid rohkem kui aasta varem.

"Siis on veel küsimus, kellele see raha läheb," ütles Asmann. "See läheb energiatootjale. Kui need energiatootjad on Eestis, on tore, see raha jääb Eestisse. Aga Eesti on muutunud energiat importivaks riigiks ja nüüd liigub see raha riigist välja."

Elektrihinnast suure osa moodustab Asmanni sõnul CO2 kvooditasu, kuid selle hinnatõus on kümne aasta asemel saavutatud mõne kuuga.

"Euroopa Komisjon võttis eesmärgiks, et CO2 hind peaks olema 2030. aastaks 52 eurot tonni CO2 kohta," ütles ta, kuid lisas, et viimase poole aastaga on hind tõusnud juba 25 eurolt 60 euroni.

Seetõttu leidis Asmann, et CO2 kvooditasu tuleb asendada süsinikumaksuga. Sellisel juhul oleks hind kontrollitav ning ettevõtjate jaoks ka kaasnev kulu prognoositav ja arusaadav.

Ta tõi näite, et tarbija jaoks moodustab üle poole elektrihinnast praegu CO2 kvoodi eest tasumine. Kvoodi hind sõltub Asmanni sõnul aga poliitilistest otsustest, mitte turunõudlusest. See on omakorda tinginud elektrihinna tohutu ja ettearvamatu kasvu.

Ettevõtja seisukohalt peab ta sellist olukorda investeerimiskõlbmatuks, sest pole võimalik ette planeerida, kui suur kulu või tulu kokkuvõttes ettevõtja jaoks investeeringuga kaasneb.

Samuti tõi Asmann välja, et palju räägitakse rohepöördest, kuid jäetakse tähelepanuta, et inimeste jaoks tähendab see erinevat asja.

"Keegi ütleb, et rohepööre on see, kui ma joon plastkõrre asemel bambuskõrrest, teise jaoks on rohepööre see, kui ma üldse ei joo kõrrest, ma joon klaasist," näitlikustas ta.

Ta leidis, et rohepöörde tegemiseks tuleb luua raamseadus, kus on kirjas eesmärgid, vaheetapid, aga ka see, keda ja millal see puudutab. Ettepaneku seaduse loomiseks esitas VKG valitsusele eelmise nädala esmaspäeval.

Praegu on Asmanni sõnul võetud eesmärgiks süsinikuvaba energiatootmine, mis puudutab aga ainult Ida-Virumaad ja sealseid tööstusi. Samas möönab ta, et olukorda ei vaadata riiklikult tervikuna ja tähelepanuta on jäetud teised sektorid – transport, põllumajandus, metsandus – kus samuti on suur süsinikuemissioon, kuid mille piiramiseks praegu eesmärke ei ole.

Transpordisektorist kõneldes tõi Asmann välja, et palju räägitakse vesiniku kasutamisest energiaallikana, kuid mitte sellest, kuidas selleni jõuda.

Soovitu saavutamiseks ei saa Asmanni sõnul rääkida eesmärgist umbisikuliselt, vaid tuleks vaadata eri transpordiliike ning konkreetselt öelda, millises neis on võimalik ja soovitakse minna üle näiteks vesinikule.