Kadai: kõrge vaktsineeritusprotsent ei peaks olema eesmärk omaette

Foto: Priit Mürk/ERR

Endise terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja ja nüüd õiguskantslerit terviseala küsimustes nõustava Martin Kadai sõnul ei peaks iga hinna eest taga ajama vaktsineeritute suurt arvu. Märksa olulisem on tema sõnul jälgida, et riskigrupid saaks vaktsineeritud.

Aastaid terviseametis vaktsineerimiskorraldusega tegelenud Kadai ütles "Vikerhommikus", et teda isiklikult üllatas, kui palju inimesi on Eestis soostunud ennast vaktsineerima. Enda sõnul kartis ta, et huvi äralangemine tuleb varem.

Kadai sõnul pole vaktsineerimise puhul oluline üksnes kvantiteet, vaid ka see, kes on vaktsineeritud. Kuna teatud elanikkonna gruppides, eelkõige vanemaealiste seas on nakatumisel tõsisemad tagajärjed, omab suuremat mõju see, kui suudetakse ära vaktsineerida enamus riskigrupist.

"Ma ei seaks eesmärgiks omaette vaktsineerimise protsenti üles saada," rõhutas Kadai. "Me võime kõik noored inimesed ära vaktsineerida, aga kui riskigrupp jääb vaktsineerimata, siis me saame täna eeldada, et see haigus ära ei kao, see haigus jõuab riskigrupini varem või hiljem."

Võimaluse kohta, et COVID-haigus üldse ära kaob, nentis Kadai, et see ei pruugigi juhtuda. "Võibki eeldada seda teaduslikku hüpoteesi, et sellest konkreetsest koroonaviirusest saab iga-aastaselt leviv koroonaviirus, nagu levivad meil hooajalised viirusnakkused, sealhulgas teadaolevalt neli koroonaviirusnakkust."

Kuna vanemaealiste vaktsineeritus ei ole soovitud tasemele jõudnud, tuleks Kadai hinnangul nüüd keskenduda sellele, mis on need tõrked ja probleemid, miks vanemad ja riskigrupis olevad inimesed ei jõua vaktsineerima või ei taha seda teha.

Ühest vastust probleemile, miks osa inimesi vaktsineerimise vajalikkust ei mõista, Kadai sõnul pole ning sama probleem esineb ka mujal maailmas. Oma osa on selles käitumispsühholoogias, üldises ühiskonna küpsuses, ajaloolises taustas, loetles ta.

Eestis on üheks põhjuseks toodud asjaolu, et nõukogude ajal vaktsineeriti inimesi sunniviisiliselt ning nüüd inimesed teostavad oma valikuvabadust vaktsiinist loobudes. Kadai ütles, et tema hinnangul on inimeste vaktsineerimisvalmidus seotud üksikisiku usaldusega riigi ja ühiskonna vastu. Ta tõi näiteks, et vaktsineerimises edukaid riike, kus samas on vaktsineerimine vabatahtlik, iseloomustab suurem usaldus ühiskonnas.

Oma praeguse töö kohta õiguskantsleri nõunikuna ütles Kadai, et praegu on ka õiguskantsleri büroos teema number üks koroonaviirus. "Paljud inimesed on jäänud erinevate piirangutega keerulisse olukorda. Sealt tulevad välja ka nende piirangute puudused, mille peale võib-olla ei osatud nende kehtestamisel kohe mõelda." Palju on ka n-ö ideoloogilisi kaebusi, millega inimesed näitavad oma meelsust.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Janek Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: