Volikogukohale soovijaid on enim pealinnas, vähim väikesaartel

Keskmiselt kandideerib volikokku kuus inimest kohale.
Keskmiselt kandideerib volikokku kuus inimest kohale. Autor/allikas: Greete Palmiste/Tagne Orav/ERR

Kohalike omavalitsuste valimistel kandideerib seekord ühele volikogu kohale keskmiselt 5,8 inimest. Kõige ihaldusväärsem on volikogu koht Tallinnas, kõige vähem populaarne aga väikesaartel.

Ühtekokku kandideerib tänavustel valimistel 79 omavalitsuses 10 027 inimest 1717 volikogukohale. Neli aastat tagasi oli kandidaate tuhatkonna võrra rohkem. Siis kandideeris ühele kohale 6,4 inimest.

Nagu ka neli aastat tagasi, on volikogu koht kõige ihaldusväärsem Tallinnas. Seal on kokku 79 volikogu kohta, kandidaate aga 1182. See tähendab, et ühele kohale tahab saada keskmiselt 15 inimest.

Rakveres tahab ühele kohale saada kümme inimest, Saaremaal üheksa, Narvas, Tapal, Haljalas ja Tartu linnas aga kaheksa inimest.

Kõige vähem populaarne on poliitikuamet Muhu saarel, kus 15 volikogu kohale kandideerib 31 inimest. See teeb 2,1 inimest ühe koha kohta.

Ka 140 elanikuga Ruhnus ja 700 elanikuga Kihnus peab kandidaate tikutulega otsima. Selles ei ole midagi eriskummalist. Väikesaartel oli väike konkurents ka eelmistel valimistel.

Mandri-Eestis on kõige väiksema poliitilise konkurentsiga valimised Tartumaal Kastre vallas, kus ühele kohale kandideerib 2,6 inimest. Seal on ka juba ette teada, et võimu säilitab valitsev valimisliit, sest opositsioonikandidaate lihtsalt napib.

Keskmiselt vaid kolm inimest kandideerib ühele volikogu kohale ka Loksal, Kiilis, Rakvere vallas, Märjamaal ja Kehtnas.

Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor Kersten Kattai ütles, et Eesti keskmine ehk 5,8 inimest kandideerimas ühele volikogu kohale on ajalugu arvestades päris hea.

"Alates 1993. aastast on kandidaatide arv ühele kohale pidevalt kasvanud. Aastal 1993 oli see 2,5 kandidaati ühele kohale ja kui ta täna on kuus, siis see muutus on päris suur olnud. Kui ka vaadata, et see poliitiline konkurents on üks selline demokraatia kvaliteedi näitaja, siis see näitab, et me tegelikult oleme siis ka selles kohalikus poliitikas ja kohalikus demokraatias pika sammu edasi astunud," ütles Kattai.

Rohkem kandidaate on tavaliselt nendes omavalitsustes, mis on suuremad ja kus on rohkem poliitilisi vaidlusküsimusi. See, kui vallas on kandideerimisaktiivsus väike, ei tähenda aga tingimata, et ka poliitilised otsused seetõttu halvema kvaliteediga oleksid.

"Kui on hästi stabiilne kohalik poliitika, inimesed usaldavad oma juhte, annavad neile meelsasti oma hääli, juhid on pikkade kogemustega, siis võib see jällegi tähendada stabiilsemat ja väiksema võimuvõitlusega kohalikku poliitikat, mis võib valla stabiilsele arengule ka kaasa aidata," sõnas avaliku halduse lektor.

Kattai ütles, et Eesti kohaliku eliidi ringlus ei ole sarnaselt teiste lääneriikidega väga kõrge. Kõige populaarsematest kohalikest juhtidest vahetub tavaliselt valimistel neljandik. Kolmandik häältemagnetitest on aga samad, kes olid populaarsed ka 20 aastat tagasi.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: