"Olukorrast riigis": reitingud ei aita ennustada KOV valimiste tulemust
Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja arutasid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" eelseisvate kohalike valimiste ja erakondade reitingute teemal. Ajakirjanike hinnangul pole üleriigilistest erakondade reitingutest kohalike tulemuste prognoosimisel abi, kuna tulemused sõltuvad rohkem kohapealsetest kandidaatidest kui erakonnast.
Lepiku sõnul on huvitav EKRE toetuse kasv mitmes valdkonnas, seejuures vene keelt kõneleva elanikkonna seas.
"Turu-uuringute uuringujuht tõi esile ka selle, et EKRE populaarsus on tõusnud Ida-Virumaal 41 protsendini, mis on kõrgem Keskerakonnast, ehk nad on venelaste seas populaarsed vähemasti erakonnabrändina," rääkis Lepik.
Lepiku sõnul saab olema huvitav vaadata, kas nii EKRE kui Eesti 200 suudavad saavutada sarnased tulemused sellele, mis nende toetus küsitluste põhjal lubab. "Üks on üleriigiline uuring ja teine konkreetselt kohalikud omavalitsused, kohalikud kandidaadid," märkis ta.
"On selge, et Isamaa on võtnud suuna üles, Eesti200 on suutnud oma kõrget taset hoida, aga ka pigem väikse jõnksu üles teinud, sotsid jõnksu alla ja ega Reformierakonna toetus pole ka midagi, mille üle saaks reformierakondlased end hästi tunda," kirjeldas Lepik.
Riikoja märkis, et ka tema kõhkleb selles, kas kohalikel valimistel need tulemused paika peavad.
"Sellist uuringut on hea teha parlamendivalimiste kontekstis, sest seal loevad palju erakonna nimed, erakondade platvormid ja vähem need isikud, kes valimisnimekirjadesse on kantud. Kohalikes omavalitsustes on toimemehhanismid natuke teistmoodi. Suuremates linnades, tõsi, saab paremini seda mõõta, on kriitilist hulka inimesi, keda küsitleda ja keskmine välja tuleb," rääkis Riikoja.
Riikoja sõnul jääb reitingute põhjalt mulje, nagu võiks Keskerakonda tabada Tallinnas ja Ida-Virumaal sisuliselt katastroof. Samas teeb erakond tegelikult süsteemselt tööd vene valijaskonnaga ning toetuse suur kadu pole väga tõenäoline.
"Keskerakonna bränd ühest küljest, teisest küljest inimeste tuntus kohapeal on selline, et mul on väga keeruline uskuda, et Keskerakonda tabab nii suur katastroof nagu lubatakse, et EKRE võiks näiteks ida-Virumaal pälvida nii suurt toetust," ütles Riikoja.
Teine suur küsimus on Riikoja sõnul Eesti 200 toetus. "Meil on enne eelmisi riigikogu valimisi meeles, kuidas näitajad olid täiesti kõrgustes, aga kui valimispäev kätte jõudis, polnud võimalust isegi valimiskünnist ületada."
"Tõenäoliselt Eesti 200 siin-seal volikogudesse sisse murrab, aga sellist toetust – ma kahtlen sügavasti," sõnas Riikoja.
Lepiku sõnul on Eesti 200 taga ka paradoks, et erakonnal pole ette näidata tugevaid nimesid. "Me tahame näha uusi inimesi poliitikas, keegi ei taha, et tuuakse sportlane või näitleja näoks sinna, aga teistpidi kui vaatame kasvõi ajakirjanike seas neid teemasid arutades, ei ole tuttavaid nimesid Eesti 200 nimekirjas," sõnas ta.
Riikoja sõnul on küsimus ka selles, mis on Eesti 200 poliitiline maailmavaade. "See on pehmelt öeldes segane asi. Kui sa tuled uue jõuna, on see KOV-il ka oluline, sul pole eelnevat tegevust ette näidata. Mis on see maailmavaade, mille eest võideldakse? Seal iga mees või naine tõmbab tekki natuke oma peale, aga mis see ühtne selgroog on?"
Tallinnas peab aga Keskerakond Lepiku sõnul hakkama tõsiselt vaatama, kellega pärast valimisi koalitsiooni teha. "Ega nad üksi ei saa seda linna juhtida," sõnas ta.
Riikoja sõnul ei pruugi Keskerakonna ainuvõim pealinnas siiski langeda, kuna see sõltub tugevalt sellest, kas Eesti 200 ja Isamaa ületavad valimiskünnise. Kui erakonnad künnist ei ületa, läheb ümberjagamisele hulk kohti, millest võidab Keskerakond. "Kindlasti ei ole keskerakonna võimalus saada ainuvõimu lootusetu," ütles ta.
Kui Keskerakond aga ainuvõimust ilma jääb, siis tõenäosust opositsiooni langeda Riikoja siiski ei näe. "Et võiks tekkida Keskerakonna vastane koalitsioon, selle tõenäosus on küll ikka väga väike," sõnas ta.
Toimetaja: Barbara Oja