Eesti kõige ihaldusväärsem volikogu koht on Tallinnas, kus konkurents on 17,9 inimest kohale. Kõige lihtsam on pääseda Ruhnu vallavolikogusse, kus 7 volikogu kohale on vaid 12 kandidaati.

Tallinna volikogus on 79 kohta ning neile on pürgimas 1414 inimest.

Rohkem kui kümme inimest kohale on kandideerimas veel kolmes omavalitsuses: 21 volikogu kohaga Peipsiääre vallas kandideerib 240 (11,43) ja sarnase kohtade arvuga Rakvere linnas 218 (10,38) inimest. 27 volikogu kohaga Jõgeva vallas on kandidaate 270 (keskmine 10). 

Suurematest linnadest on Pärnu 17. kohal (39 kohta, 308 kandidaati, keskmine 7,9), Tartu 21. kohal (49, 360, 7,35), Narva 32. kohal (31, 207, 6,68) ja Kohtla-Järve 51. kohal (25, 130, 5.2).

Kõige väiksem on konkurents neljal väikesaarel: Ruhnu vallas on see number 1,71 (7 kohale 12 kandidaati), Kihnu vallas 2 (18/9), Muhu vallas 2,31 (30/13) ja Vormsi vallas 2,33 (21/9). Mandril asuvatest omavalitsustest on kõige väiksem konkurents Kiili vallas, kus on volikogus 17 kohta. Valimisnimekirjadest leiab Kiilis 51 nime ehk ühele kohale kandideerib täpselt kolm inimest.

Maakondadest on kõige suurem kandideerimisaktiivus Hiiumaal, kus ainsas omavalitsuses on 23 kohta, millele kandideerib 195 inimest ehk keskmiselt 8,48.

Kõige väiksem aktiivsus on  Raplamaal, kus neljas omavalitsuses kandideerib 90 volikogu kohale 381 inimest ehk seal on ühele kohale kandideerimas 4,23 inimest.

Kokku on Eestis kandideerimas 11 087 kandidaati, kes kandideerivad 79 volikogus kokku 1729 volikogu kohale. Keskmiselt on ühele kohale 6,41 kandidaati.