Harri Tiido: Malist ja Wagnerist, kuid ilma muusikata

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Mali hunta ja Vene firma Wagner. Wagner näikse olevat võrgustik, mis palkab eri riikides tegutsemiseks eri siltide all palgasõdureid ja seda mitte ainult Venemaalt, märgib Tiido.

Septembri keskel levis Reutersi agentuur uudis, et Mali hunta kavatseb sõlmida vene firmaga Wagner lepingu turvateenuste ja sõjalise väljaõppe saamiseks. Sõnumile reageeris hukkamõistvalt Prantsusmaa, mis on Malis toimuva sõjalise operatsiooni Barkhane juhtjõud.

Terava kriitikaga esinesid ka paljud teised lääneriigid, sealhulgas Eesti. Teatavasti oleme me osalised Prantsusmaa sõjalises operatsioonis, mille Pariis kavatseb küll tuleval aastal lõpetada. Prantsusmaa sõjaline kohalolek jääks teatud ulatuses alles, kuid uuel kujul.

Eesti kaitseminister Kalle Laanet on öelnud, et Wagneriga samaaegselt Eesti Malis viibida ei kavatse. Kogu selle loo ümber on päris palju infomüra. Vene välisminister Sergei Lavrov ütles, et vene firma on sõlmimas Mali algatusel legitiimset lepingut, kuid Vene valitsus ei ole asjaga seotud. Ta oleks võinud küll lisada, et Moskva huvi mõju taastamiseks Aafrikas on täiesti olemas. Ja värbamine Malisse minekuks alanud juba augustis.

Kogu lool on mitu tausta. Kõigepealt peab märkima, et Prantsusmaa suhted Maliga halvenesid pärast sõjaväelaste mullust võimuvõtmist Bamakos. Prantsusmaa on endine koloniaalvõim ja praegu väidab Mali, et tegemist on rahva protestiga neokolonialismi vastu.

Kui 1960. aastatel koloniaalajastu Aafrikas lõpule jõudis, arvas tollane Nõukogude Liit olevat sobiva hetke mõju kasvatamiseks Mustal Mandril. Mali esimene president, sotsialist Modibo Keita püüdis katkestada sidemeid endise koloniaalvõimuga ja asus meeleldi Moskva liitlase rolli. Nõukogude Liit tegeles aktiivselt maavarade otsingutega, hakkas toimetama Malisse relvi ja osalema Mali sõjaväelaste väljaõppes.

Nõukogude Liiduga läks teatavasti kehvasti ja suhetesse tekkis paus. Kuid kui aastal 2012 alustas Mali valitsus võitlust islamiterroristidega, tulid vanad sõbrad Moskvast meelde ja asuti taaslooma sõjalisi sidemeid. Moskva osalus piirdus siiski valdavalt relvamüügiga.

Vahetut abi terroristlike rühmituste vastu võitlemisel hakkas osutama vana tuttav Pariis, käivitades aastal 2014 operatsiooni Barkhane. Mullu toimus aga Malis riigipööre ja huvitaval kombel olid pöörde taga seisnud ohvitseridest mitmed hiljuti saabunud Venemaalt väljaõppelt. Ja samal ajal hakati Bamakos levitama ka Prantsusmaa vastaseid meeleolusid, korraldati mitmeid meeleavaldusi Venemaa lippude lehvides ja nii edasi.

Kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas Barkhane'i lõpetamisest, ilmuski teave kõnelustest Wagneriga. See erasõjafirma on aga üsna halva kuulsusega. Nad on tegutsenud ja tegutsevad mitmes Aafrika riigis, kus mõnes on dokumenteeritud nende liikmete harvaesinevat julmust.

ÜRO Julgeolekunõukogu raportis tänavu suvel märgiti nende osalust Kesk-Aafrika Vabariigis massimõrvades, inimröövides, piinamistes ja mine tea milles veel. Süürias suutsid wagnerlased jätta kustumatu jälje videoga, millel nad jäädvustasid ühe süürlase aeglast tapmist, mida ma parem ei hakka kirjeldama. Nende tegevust on dokumenteeritud ka Liibüas, kus üks neist oli osanud ära kaotada tahvelarvuti soliidse infopaketiga wagnerlaste tegevuse kohta.

Kuid Wagnerit kui sõjalist erafirmat võiks öelda, et ei ole tegelikult olemas. Venemaal on taoliste firmade tegevus keelatud. Kuigi president Vladimir Putin on lahkelt teatanud, et kui taoline vene firma välismaal tegutsedes oma majanduslikke huve kaitseb, siis las tegutseb.

Wagner kui firma on nagu selle väidetav omanik, Putini kokaks tituleeritud ja kriminaalse taustaga Jevgeni Prigožin. Nende juriidilisi kehandeid on väga raske tuvastada. Wagner näikse olevat võrgustik, mis palkab eri riikides tegutsemiseks eri siltide all palgasõdureid ja seda mitte ainult Venemaalt. Lisaks tegeletakse sihtriikides sõjalise abi kaudu saavutatud ärikokkulepete realiseerimise ja turvamisega.

Eriti huvitavad neid erinevad maavarad. Näiteks Mali on traditsiooniline kulla eksportija, kuigi seal on ka palju muid, seni veel vähe kaevandatud maavarasid. Vajadusel võib Wagneri taustavõrgustik käivitada ka infooperatsioone, nagu neid olla läbi viidud muide ka Euroopa suunal. Kuid kellelegi näpuga näidata on üpris keeruline.

Venemaal on Wagneri tegevust ajakirjanike poolt uuritud, kuid see on väga tervistkahjustav tegevus. Kesk-Aafrika Vabariiki seda tegema läinud ajakirjanikud tapeti, hukkus ka üks Venemaal Wagneri uurimisega tegelenud ajakirjanik, paljud on saanud tapmisähvardusi.

Selle "firma" tegevusest olla ka üks raamat, kirja pandud endise wagnerlase poolt. Kuid üllitisega on segane lugu. Pärast autori intervjuud mullu detsembris vene portaalile Meduza ilmusid meediasse süüdistused, et tegemist on väljamõeldisega wagnerlaste ülistamiseks. Päev hiljem võtnud autor raamatu kirjastusest tagasi. Kuid netis on mingi versioon siiski olemas.

Mali hunta olevat valmis maksma Wagnerile kuus üle üheksa miljoni euro. Ilmselt mõtleb hunta mitte ainult Prantsuse operatsiooni asendamisele, vaid eelkõige iseenese julgeoleku tagamisele. Stabiilsuse saavutamine oleks ju Wagneri ärihuvide vastane. Mali on puruvaene maa ja tugineb paljuski välisabile.

Kui võrdluseks mõni väiksem summa võtta, siis Euroopa Liidu humanitaarabi on tänavu 31 miljonit eurot. Elik ligi kolmandiku jagu sellest on hunta valmis igakuiselt andma Wagnerile. Malis tegutseb ka Euroopa maksumaksjate raha eest sõjaline väljaõppemissioon EUTM Mali, umbes 900 meest. Lisaks on seal ka ÜRO raskelt seeditava nimetusega Multidimensionaalne Integreeritud Stabiliseerimismissioon, lühendiga MINUSMA. Selles on 15 tuhat meest.

Kuid praegune hunta Bamakos võib siiski tahta ka wagnerlasi, sest Venemaal õppinute vana arm ei roosteta ja Wagner ei esita mingeid nõudmisi inimõiguste, korruptsiooni ja muu sellise tühja-tähja kohta.


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: