"Mina olen küll sellel seisukohal, et juhul kui Wagneriga tehakse koostöölepe ja Wagneri eraarmee asub Malis tegutsema, siis Eesti kontingent tuleb sealt ära," ütles Laanet Vikerraadio saates "Uudis +".

Eesti osaleb umbes saja kaitseväelasega Malis käival kolmel rahuoperatsioonil. Prantsusmaa juhitud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Barkhane, mis on sihitud islamistide vastu ja hõlmab Mali kõrval ka Burkina Fasot, Mauritaaniat, Nigerit ja Tšaadi, osaleb kuni 95 Eesti kaitseväelast. See toetab ÜRO rahuvalvemissiooni MINUSMA ja Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali tegevusi stabiilsuse tagamisel Malis, neis mõlemas on Eesti esindatud vähem kui kümne sõjaväelasega. 

Septembris tegi Malit valitsev sõjaväeline juhtkond teatavaks, et kavatseb vastuseks Prantsusmaa plaanidele vähendada oma kontingenti Malis, palgata Vene palgasõdurite firma Wagner koolitama Mali sõdureid ja kaitsma kõrgeid riigitegelasi. Viimase aasta jooksul on Malis toimunud juba kaks riigipööret. Riigis tegutsevad ka islamistidest mässulised. 

Laaneti sõnul jääb Prantsuse sõjaväelaste võimalik koostöö Wagneriga Pariisi otsustada, kuid Eesti Vene palgasõduritega koos tegutseda ei saa.

"Kas prantslased saavad õlg õla kõrval Vene turvafirmaga koostööd teha, siis see on prantslaste otsustamise koht, aga kindlasti ei saa seda teha eestlased ja meie kaitseväelased, sest tahame või, kõige suurem oht on ikkagi jätkuvalt meile ida poolt ehk Venemaa poolt. Kõige suurem oht ka NATO-le on täna sealtpoolt ja kuna prantslased on NATO liikmed, siis on ju täiesti loogiline, et ei ole võimalik teha koostööd oma kõige suurema vaenlasega või [sellega], kustpoolt on tulemas kõige suuremad sõjalised riskid," rääkis Eesti kaitseminister.

Laaneti sõnul on Prantsusmaa koos liitlastega nõudnud täna võimul olevalt Mali valitsuselt järgmise aasta algul demokraatlike valimiste korraldamist ja tsiviilvalitsuse võimule naasmist. "Ma mõistan absoluutselt Malis täna võimulolijad, et miks nemad peaksid vabatahtlikult oma võimu ära andma. Ja sellest tulenevalt on nad on olnud oma arvates piisavalt kavalad, et on pööranud pilgud hoopistükkis Venemaa poole, et Venemaa läbi Wagneri eraturvaarmee tuleks appi rahutagamisse Malis," rääkis minister. "Venelaste huvi on loomulikult see, et saada juurdepääs Aafrika maavaradele ja malilaste huvi on see, et suhete kaudu venelastega survestada rahvusvahelist kogukonda, Prantsusmaad ja teisi liitlasi, et nad ei nõuaks demokraatlike valimiste läbiviimist ja oleksid natuke rahulikumad," lisas Laanet.

Viie aasta pärast saab Eesti õhutõrje olukorrateadlikkuse

Laanet rääkis ka kaitsekuludest ning kinnitas, et viie aasta pärast peaks Eesti jub ise suuteline jälgima keskmaa õhutõrje kontekstis olukorda Läänemere ruumis.

"Öelda täna seda, et me suudame [mingiks kindlaks] kuupäevaks Balti regioonis õhutõrje luua, mina ei julgeks, aga me saame parandada olukorrateadlikkust Läänemerel, toimetada kohale kõikvõimalikud juhtimisseadmed. Ehk me alustame etapi kaupa selle võime arendamist ja mina usun, et lähema viie aasta jooksul võiks mingil tasemel see võime olla," rääkis kaitseminister.

Täpsustavale küsimusele, kas see tähendaks ka kasutusvalmis õhutõrjerakette, vastas minister: "Eelkõige ma näeksin ikkagi olukorrateadlikkust, et see oleks parem. Ja teisena oleks siis tõesti õhutõrjejuhtimissüsteemid paigas. Mis puudutab reaalset raketi laskmist, siis ma usun, et sinna läheb natuke rohkem aega."

Rääkides juba töös olevatest relvastuskavadest tõi Laanet välja, et kohe sõlmitakse leping järgmisel aastal ligi 46 miljoni euro eest laevatõrjerakettide ostuks.

Lisaks on plaanis soetada suurekaliibrilist laskemoona, mis maksab suurusjärgus 25 miljonit eurot, sama suure summa eest parandatakse ratassõidukite valmisolekut, täiendavate liikursuurtükkide soetamiseks eraldatakse 15 miljonit eurot, toetussoomukite CV-90 ümberehituseks 15 miljonit eurot ning kavas on ka sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse uue hoone rajamise alustame Raadile.

Rääkides Tallinnas Miinisadamas asuva mereväe baasi võimalikust kolimisest, ütles Laanet, et toetab endiselt selle mujaleviimist, kuid sellekohast otsust ei ole tehtud. Esmalt tuleb tema sõnul ära otsustada, kas ühendada merevägi ning politsei ja piirivalveameti laevastik.

"See analüüs on jõudnud sinnani, kus oktoobri algul peaks jõudma valitsuse laua peale ja siis saab valitsus teha otsuse, kas ühendamine on mõistlik või mitte," ütles Laanet. "Kui see otsus on tehtud, saab juba edasi kaaluma hakata, kuhu kohta peaks tulema põhisadamad või sadam. Enne ei ole mõtet asjadest ette rutata," lisas ta. "Minu isiklik arvamus on see, et Miinisadam Tallinna vanalinna külje all ei ole kõige sobilikum koht [mereväe baasile]. Aga mina ei ole valdkonna spetsialist. Eks spetsialistid peavad oma arvamuse andma ja siis me saaksime ka poliitiliselt kaaluda, mis on parim variant," rääkis kaitseminister.

Eesti suudaks piiri okastraadiga katta mõne päevaga

Küsimusele, kui kiiresti suudaks kaitsevägi Eesti piirile okastraattõkke paigaldada, kui ida poolt lähtuv rändesurve seda nõuaks, vastas minister, et see võtaks vaid mõne päeva.

"Ma olen enam kui veendunud, et meie kaitseväelased ja kaitseliitlased saavad selle füüsilise tõkke kiiremini püsti, kui see toimus Leedu ja Valgevene piiril. Ma usun, et päevadega," ütles Laanet.