Harri Tiido: Venemaa huvide laienemine Aafrikas
Eesti võttis mõni aeg tagasi vastu "Aafrika strateegia", määratlemaks oma huve Mustal Mandril. Seega peaks meid huvitama, kelle või millega võib seal tegemist tulla. Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" ongi seekord vaatluse all Venemaa huvi selle mandri vastu.
Nõukogude ajaga võrreldes oli Aafrika Venemaal aastaid tõrjutud huvide äärealadele, kuid viimasel ajal on toimunud Moskva suhtumises muudatus.
Tunamullu korraldas Venemaa Sotšis Vene-Aafrika tippkohtumise, kus osales üle 40 riigijuhi. Moskva huvi on aktiviseerunud paralleelset Hiinaga, kuigi meetmed näikse olevat erinevad. Kui Hiina keskendub kaubandusele ja majandusinvesteeringutele, siis Venemaa koostööl Aafrikaga on tugev sõjaline kallak. Ühine on aga mõlemale huvi Aafrika maavarade, eriti üha suuremat tähtsust omavate haruldaste muldmetallide vastu
Lisaks Venemaale ja Hiinale on jätkuv ja isegi kasvav huvi Aafrika vastu Prantsusmaal ning viimasel ajal taas ka USA-l, teised huvilised on väiksema kaaluga.
Relvaeksport ja Wagner
Venemaa on kujunenud Aafrikale suurimaks relvatarnijaks, kuigi Moskva relvaekspordis ei ole Must Manner suurim sihtkoht, pelgalt 16 protsenti ajavahemikul 2014 kuni 2019, mille kohta on andmed.
Paralleelselt on Moskva sõlminud sõjalise koostöö lepinguid, neid on praeguseks juba ligi 30 Aafrika riigiga. Venemaa sõjalised nõunikud, tsiviilesindajad ja poliittehnoloogid töötavad praegu 25 Aafrika riigis.
NSV Liidul oli India ookeanis arvestatav sõjaline kohalolek, mis 1990. aastatel muutus ebavajalikuks. Nüüd on pendel taas liikumas endisesse asendisse. Sudaaniga sõlmiti leping Vene baasi rajamiseks Punase mere rannikule, kuigi ametlikult nimetatakse seda logistikakeskuseks.
Tegelikult olla plaanis paigutada sinna neli sõjalaeva, pluss umbes 300 sõjaväelast ja tsivilisti. Kui jälgida uudiseid Liibüast, siis näib, et ka sinna võidakse kavandada tugikohta. Moskva toetatava sõjapealiku Haftari väed ei ole lahkunud Sirtest ja Jufrast, mis võib tähendada, et Vene palgasõdurid niinimetatud "Putini koka" Jevgeni Prigožini rühmitusest Wagner võivad jätkata väidetavaid ettevalmistusi kahe õhuväebaasi ja ühe sõjasadama asutamiseks NATO "pehmes kõhualuses".
Sõjaline huvi on Venemaal ka Kesk-Aafrika Vabariigi vastu. Mullu sügisel avas Venemaa seal oma esinduse, riigile tarnitakse relvi ja lisaks baseeruvad seal Wagneri palgasõdurid. Kui Sudaani baas ja kohalolek Kesk-Aafrika Vabariigis kokku panna, siis annab see kuvand teatava võimaluse osaleda maavaraderikka Saheli piirkonna kontrollimisel.
Samal ajal loeb Prantsusmaa seda piirkonda "omaks" ja sellest ka huvide konflikt Pariisi ja Moskva vahel. Seda teravdab Venemaa tegevuse kandumine ka Malisse, nii palgasõdurite kui ka mõju näol. Paljutähendava seigana võib ära märkida asjaolu, et kui mullu augustis Malis riigipööre toimus, siis seda juhtinud ohvitserid olid saabunud riiki paar päeva varem Venemaalt, kus nad olid viibinud pikemal väljaõppel.
Venemaa eelis
Venemaal on Nõukogude Liidu järglasena Aafrikas üks eelis – nimelt on veel elus ja poliitiliselt aktiivsed mitmed tegelased, kes on õppinud Moskvas ja kellest mõnedel on isegi venelannast naine.
Arvatakse, et Venemaal on väljaõppe saanud umbes 3500 aafriklast. President Putin on märkinud, et Aafrika on üks Vene välispoliitika prioriteete ja tema sõnul pakub Moskva partneritele poliitilist ning diplomaatilist toetust, abi kaitse ja julgeoleku vallas, majandusabi, nõuandeid haiguste kontrollis ning tuge hariduse korraldamisel.
Nüüd praktika poole pealt, kuidas see abi välja näeb. Agentuuri Bloomberg andmeil on Vene palgasõdurid tegutsemas terves reas Aafrika riikides –Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Liibüas, Zimbabves, Angolas, Madagaskaril, Guineas, Guinea-Bissaus, Mosambiigis ja võimalik, et ka Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
Hea näide Moskva aktiivsusest on Kesk-Aafrika Vabariik. Keeruliste sündmuste järel oli riik ÜRO embargo all, kuid 2017. aastal saavutas Venemaa erandi, mis lubas neil tarnida relvi ja anda sõjaväelastele väljaõpet. Lisaks instruktoritele suundus sinna ka 250 Wagneri palgasõdurit.
Moskva põhieesmärk oli kontrollida Bakuma linna, et nurjata Hiina ja Prantsusmaa tehing sealse uraanikaevanduse kohta. Riigi president Faustin-Archange Touadera on Venemaa-meelne, tema julgeolekunõunik on endine Piiteri politseinik, teine sealtkandi politseinik juhib kulla- ja teemandikaevandamisega tegelevat Vene firmat. Wagneri palgasõdureid väidetakse olevat ka nende tegevust uurima läinud kolme vene ajakirjaniku mõrva taga.
Need palgasõdurid on tihedalt seotud Vene kaitsestruktuuridega, kasutavad nende lennutransporti ja peatuvad nende baasides. Vene firmadest tegutseb Gazprom Alžeerias ja Liibüas, Alrosa Angola teemandikaevandustes ja alustas tegevust ka Zimbabves.
Rusal kaevandab boksiite Guineas, Nornikel ja Severstal ning kullakaevandja Nordgold toimivad Madagaskaril, Gineas ja Burkina Fasos, Lukoil on sees Kamerunis, Ghanas ja Nigeerias. Moskva on pakkunud Aafrikale ka tuuma-alast koostööd ja sõlmib näiteks kahepoolseid lepinguid kosmose desarmeerimiseks. Need lepingud on tegelikult küll ÜRO-s Aafrika maade häälte saamiseks avaruumi küsimustes, mitte aafriklaste kosmoseriikidena tunnustamiseks.
See on siis üks seltskondadest, kellega ka meil võib Aafrikas tulla ühel või teisel viisil tegemist.
Viited lugemishuvilistele
- Putins afrikanische Ambitionen - Politik - SZ.de (sueddeutsche.de)
- Francusko-rosyjska wojna o Afryke - Defence24
- Port Sudan: Russia's window on Africa? (osw.waw.pl)
- Африканский клубок войн. Может ли Путин в нем запутаться (svoboda.org)
- Сердце тьмы. Зачем воюют и что ещё делают россияне в ЦАР (svoboda.org)
- Epäilys nousi Malin vallankaappauksen taustoista: Vallankaappaajat palasivat Venäjältä vain päiviä aiemmin - Ulkomaat | HS.fi
- Russia's Wagner Group reportedly deployed in Africa (aa.com.tr)
Toimetaja: Kaupo Meiel