Lisaks kahaneb hambaarsti arve tasumisel omaosalus 50 protsendilt 15 protsendile.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et hambaravi vajadus on suurem kui patsientide võimekus selle eest tasuda. Ravikindlustusega inimesed saavad aastas 40 eurot hüvitist, kõrgemat 85 eurost hüvitist saavad näiteks eakad ja rasedad.

"Praegu astume esimesed sammud, mis puudutavad kõige raskemas seisus inimesi – töötuid, toimetuleku toetuse saajad – nendele kõrgendatud määras hüvitise võimaldamine. Tegelikult meil on veel ettepanekuid, mida me oleme valitsusekabinetis tutvustanud," sõnas Kiik.

Ministeerium hindab, et kõrgemat toetust hakkavad kasutama aastas 25-30 000 inimest. Riigile tähendab see lisakulu suurusjärgus ligi miljon eurot.

"Me lahendame selle läbi haigekassa iga-aastase eelarve. Miljon eurot on muidugi suur raha. Arvestades praegu paranenud maksulaekumisi ja valitsuse tasemel varasemalt otsustatud haigekassa tegevustoetuse maksmist aastatel 2021-2024 kokku 540 miljoni euro ulatuses, siis meil on võimalik selliseid lisasamme teha," sõnas Kiik.

Hambaarstide liidu president Piret Väli ütles, et see on samm õiges suunas, kuid hüvitis jääb ikkagi väikseks. Väli sõnul võiks kaotada niigi suure omaosalusega hüvitise kõigile inimestele, et haavatavamat sihtrühma rohkem toetada.

"Oleme selle ettepaneku ka varasemalt teinud, et võiks suunata rohkem tähelepanu neile, kellel on suuremad vajadused, kes saavad näiteks toimetulekutoetust või on kaasuvate diagnoosidega, mille puhul need hambad lihtsalt suust ära lagunevad," sõnas Väli.

Tanel Kiige sõnul tuleb aga esmalt seljatada lõplikult koroonaviiruse epideemia. Siis võiks ülejärgmise riigieelarvega ka hambaraviks jagada suuremaid summasid.