Hambaarstid: ravi hüvitis võiks käia koos patsiendiga, mitte kliinikuga

Foto: ERR

Riigikogu arutab kõrgendatud piirmääraga hambaravihüvitise võimaldamist ka töötutele ja toimetulekutoetust saavatele inimestele. Hambaarstide liidu hinnangul võiks hüvitis käia koos patsiendiga, mitte kliinikuga.

Hambaravihüvitist saavad kõik ravikindlustatud täiskasvanud aastas 40 eurot, ise tuleb tasuda 50 protsenti arvest. Kõrgendatud hüvitis on aga 85 eurot aastas 15-protsendilise omaosalusega ja seda saavad praegu üle 63-aastased, osalise või puuduva töövõimega inimesed, rasedad ja alla üheaastase lapse emad ning need, kel on seoses haigusega suurenenud vajadus hambaraviteenusele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nüüd lisandub siia kaks rühma. Esiteks, töötud hakkavad saama ja teiseks, toimetulekutoetuse saajad. Neid inimesi kokku on umbes 55 000 ja see võtab riigieelarvest natuke üle miljoni," rääkis riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul.

Teisipäeval avaldatud riigikontrolli auditis seisab, et haigekassa makstavat hüvitist kasutavad peamiselt suurema sissetulekuga inimesed. 42 protsenti täiskasvanutest, enamjaolt väiksema sissetulekuga inimesed pole käinud viimase viie aasta jooksul kordagi hambaarsti juures.

"Inimesed, kellel on madalam sissetulek, on hüvitis vähem kättesaadav, kuna hambaravi on kallis ehk siis hambaravis omaosalus on kõrge. Ja see on kolm korda kõrgem kui Eesti tervishoiuteenustes tervikuna," rääkis riigikontrolli audiitor Eva-Maria Asari.

Riigikontrolli hinnangul tuleks hüvitise maksmise tingimused põhimõtteliselt ümber korraldada.

"Meie peamine soovitus on tõesti see, et hüvitise tingimused, aga ka hüvitise suurus peaks arvestama inimese sissetulekut ja ka ravivajadust. See tähendab ühelt poolt, et madalapalgalised või madala sissetulekuga inimesed rohkem ka saaksid, oleks juurdepääs parem. Näiteks toimetulekutoetuse saajatest tuli välja, et 95 protsenti ei ole seda hüvitist kasutanud, kuigi neil on selleks võimalus," ütles Asari.

Riigikontrolli hinnangul on parlamendis olev eelnõu samm õiges suunas, kuid ei ole piisav. Asari sõnul peaks hüvitise maksmisel arvestama ka seda, kui palk on keskmisest kõrgem, kuid ravivajadus on väga suur.

Hambaarstide liit kiidab samuti riigikogu, kuid ootaks enamat. "Mis on ka meie soov olnud, et raha liiguks patsiendiga ehk patsient valiks omale arsti, keda ta usaldab, kelle juures on ta võib-olla aastaid käinud, mitte ei lähtuks ainult sellest, kellel on sõlmitud hambaravileping haigekassaga," ütles hambaarstide liidu tegevjuht Helen Lang.

Seaduse kavandatud jõustumisaeg on tuleva aasta 1. jaanuar.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: