Kurm: vraki nihkumise tõttu osutus Estonia uurimine keerulisemaks

{{1634034600000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

SA Mare Liberum juhataja Margus Kurm tõi eraalgatusliku Estonia vraki uurimise vahekokkuvõttes välja, et uuringuid on arvatust keerulisem teha seetõttu, et laev on merepõhjas kümme meetrit nihkunud.

"Suur probleem on see, et see vrakk ei asu enam seal, kus ta 1994. aastal piltlikult öeldes maandus," tõi Kurm välja olulisema avastuse, mida 16 päeva väldanud uuringute käigus Estonia vraki juures täheldati.

"Parema parda vigastuste uurimine ja välja selgitamine on keerulisem, kui aasta tagasi võis arvata," selgitas Kurm ja täpsustas, et 27 aasta jooksul on laevavrakk merepõhjas rohkem kui kümme meetrit lõuna poole nihkunud.

"Vraki lihkumine ei olnud iseeneslik ja looduslik protsess, vaid vraki suurem lihkumine toimus 1996. aastal, kui tehti ettevalmistustöid laevavraki betoneerimiseks," rääkis Kurm põhjustest, miks vrakk enam endisel kohal ei ole.

Kurm selgitas, et pinnas kaeti toona geotekstiiliga, mille peale valati liiva ja kruusa. "On arvatud, et mass läks niivõrd raskeks, et savi libises kallakust alla ja vrakk libises sellele järele. Osa liiva ja kruusa vajus kraatrisse, mis vrakist järele jäi."

Samas soovib Kurm välja selgitada üksikasju, miks 1996. aastal niimoodi läks.

"Väidetavalt tipnes see asi kohtuvaidlusega, kus Rootsi riik hages tööde tegijat, et merepõhi kahjustada sai ja vrakk liikuma pääses," rääkis ta enda jaoks uuest informatsioonist, mida täpsemalt uurida kavatseb. "Informatsiooni pinnalt saavad eksperdid hinnata, mis laevavrakiga libisemise käigus juhtuda võib."

Laeva vraki pildistamine õnnestus ja loomisel on 3D-mudel

Septembrilõpu uuringute käigus tehti Kurmi sõnul laevavrakist 25 000 fotot, millest pannakse kokku laevavraki mudel. Ta peab vrakist mudeli loomist oluliseks, et saada laevast ja selle vigastustest terviklik pilt.

Tänu tehtud piltidele on Kurmi sõnul võimalik modelleerida mõlki, mis jääb kahe laeva keres oleva augu vahele, mis on juba ka varasematel ekspeditsioonidel avastatud.

"Ei tahaks spekuleerida selle üle, mis need vigastused võis tekitada," sõnas Kurm ja lisas, et seda peavad uurima spetsialistid, kelle igapäevatöö see on.

Samas möönis ta, et leitud vigastused ja mõlk viitavad kokkupõrkele, kuid kas teine pool oli allveelaev või maapind, ei ole tema pädev ütlema.

Uued andmed võimaldavad veelgi täpsemat õnnetuse simuleerimist

Autoteki uurimise puhul tõi Kurm taas välja fakti, et selle kesksektsioonis olevad kaks reisijatele mõeldud ust olid suletud. Kurm selgitas, et avastus on oluline seetõttu, et varasemates simulatsioonides on eeldatud, et uksed purunesid.

"See, et kaks ust on ees ja terved, ei tähenda seda, et ka ülejäänud uksed on ees ja terved," täpsustas Kurm ja möönis, et täpsemat informatsiooni ei õnnestunud neil robotiga saada.

Ta leidis, et autotekki võiks küll lähemalt uurida, aga keeruliste olude tõttu, mis on tingitud sodist autotekil, tuleb sel juhul arvestada, et üks robotitest võibki jääda merepõhja.

Kurm sõnas, et ei tea täpselt, mis ohutusjuurdluse keskusel edaspidi plaanis on, kuid arvas, et rambi merepõhjast ülestoomine aitaks täpsemalt uurida laeva nina. "See ei ole tehniliselt väga keeruline operatsioon."

Ta lisas, et järgmise ekspeditsiooni üks eesmärke võiks olla ka vraki parema parda puhastamine, kus on palju vigastusi. Nende väljatoomiseks tuleks sealt muda ja pinnast eemaldada.

Kuigi ka laeva vasakul pardal on liiva, peab ta ebatõenäoliseks, et selle all peitub suuremaid vigastusi.

"Kui siiani on tehtud simulatsioone, et laevakerel ei ole vigastusi, siis nüüd on simulatsioone võimalik teha uutest eeldustest lähtuvalt," võttis ta kokku tehtud töö. Samas möönis ta, et kuna laevavrakk on merepõhjas nii palju nihkunud, siis see loob veelgi enam võimalusi erinevateks arvamusteks selle kohta, mis laevaga juhtuda võis.

Arikas: vraki vajumine on parema parda vigastust rohkem avanud

Estonia vraki riiklikku uurimist läbi viiva ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas ütles "Aktuaalsele kaamerale", et vraki nihkumine on olnud teada.

"Ütleme niimoodi, et suure tõenäosusega see vajumine tegelikult on avanud selle vigastuse paremas pardas rohkem," ütles ta.

Arikase sõnul valmistavad nad omalt poolt ette juba edasisi uuringuid, kuid kasu oleks kindlasti ka Kurmi projekti materjalidest.

"Estonia - ta asub nii-öelda Läänemere keskosas. Me iga päev seal ei käi ja sellises sügavuses iga päev ei käida. /.../ Mida rohkem faktipõhist informatsiooni meil tööks laua peal on, seda parem kindlasti," rääkis Arikas.

Kui Kurm soovitab edasiste uuringute raames üles tuua ka parvlaeva vöörirambi, siis Arikas ütles, et rampi kindlasti uuritakse, kuid eelistus oleks seda teha siiski vee all.

Toimetaja: Karel Vähi, Hannes Sarv, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: