Sel nädalal jõudis koroonaviirusega haiglaravil olevate patsientide arv Eestis üle 350. Vaktsineerimata inimesi on nende hulgas rohkem ja nende haiguse kulg raskem. Haiglad tõmbavad kokku teiste haiguste ravi. Viirus sunnib meist paljud kodusesse isolatsiooni. See kõik pole siiski paljude jaoks argument, et kaitsesüst ära teha.

"Kui me vaatame uuringuid, mis küsivad inimestelt, et miks te endiselt ei ole vaktsineeritud, siis esimene põhjus, mis nad toovad, on see, et ma kardan kõrvalmõjusid. Teine põhjus on see, et vaktsiinid ei taga piisavat kaitset," nentis peaminister Kaja Kallas.

"Täna vaktsineerimata inimesed ikkagi paljud tajuvad, et on meie versus nemad. Ja neil on õigus," ütles Tartu Ülikooli käitumisteadlane Andero Uusberg.

Viimasel nädalal on valitsuspartnerid vaielnud, kuidas edasi liikuda. Ettepanekute seas on piirangute kehtestamine vaktsineerimata inimestele, kehtivatest reeglitest kinnipidamise kontroll ja trahv, vaktsineerimise eest premeerimine või hüvitis inimesele vaktsineerimiskuuri läbimisel. Aga ka riikliku vaktsiinikahjustuste fondi loomine koos patsiendikindlustuse süsteemiga.

"Neid meetmeid, millest võib abi olla, on mitmeid, aga kõige tõhusamaks ma peaks individuaalset kontakti – pöördutakse riskirühma liikmete poole ja antakse neile võimalus sageli ennast natuke ventileerida, esitada küsimusi ja jõuda kokkuleppele," pakkus Uusberg.

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin peab oluliseks pöörduda noorte poole, sest viiruse levitajad on just nemad.

"Minu meelest võiks kasutada ka neid vahendeid, mis on noortele tähtsad – TikTok, Instagram, YouTube – ja teha üks korralik sotsiaalkampaania noorte hulgas ja sotsiaalmeedia kampaania," lausus Lauristin.

Kallase sõnul on rohkem liigutud rätseplahenduste poole. "See viimane seltskond, kes on jäänud, kes kõhklevad ja kes ei ole vaktsiinivastased, neile oleme pakkunud rätseplahendust, et nende hirmudega toime tulla," ütles Kallas.

Ühelt poolt on mõistetav püüd vaktsineerimata inimest survestada, kuid tuleb eristada kahte sorti survet, ütles Uusberg ja tõi võrdluse hambaarsti külastusega.  

"See on nagu väike ebamugavus, mis tuletab meelde, et tee vaktsineerimine ära, ja selline meede, ma arvan, teeb taustal vaikselt oma tööd," ütles Uusberg.

Teine viis on öelda otse, et vaktsineerimine on kohustuslik ja sinu tahe ei ole oluline.

"Kui me seda välja ei ütle, siis on tõsine oht laskuda kiusamisse, kus tehakse vaktsineerimata inimese elu järjest ja järjest keerulisemaks ja sellest tõesti ei ole oodata suurt efekti," nentis Uusberg.

Mil moel siis kõnetada inimesi, kelle jaoks vaktsineerimine pole praegu kõige olulisem tegevus? See on klassikaline turundusülesanne.

"Kui te tahate mingit toodet müüa inimestele, kes isegi ei tea, et nad seda vajavad, siis tuleb ikka natuke mõelda selle sihtrühma tarbimisharjumustele, käitumisharjumustele, kus ta käib, kelle nõu ta kuulab; kuidas mõjutada inimest, kes ei loe lehte, ei vaata televiisorit, aga räägib igal õhtul naabrimehega," rääkis ettevõtjate töörühma liige, Ragn-Sellsi juht Kai Realo.

"Siin peaks olema segmenteerimine tehtud. Näiteks reklaami puhul iga ettevõtja teab, kuidas peab reklaami segmenteerima. Kui ta teeb reklaami näiteks vanemaealistele, siis ta teeb seda ühtemoodi, ja kui ta teeb 15-aastastele, teeb ta seda teistmoodi. Teistmoodi kanalite kaudu, teistmoodi motiveerides, teistsuguse tooniga," lausus Tartu Ülikooli sotsiaalteadlane Marju Lauristin.

Teine suur vaal personaalse lähenemise kõrval, millel vaktsineerimine seisab on perearstid. 

Valitsus on lubanud maksta preemiat nendele perearstikeskustele, kus nimistus vaktsineeritus ulatub üle 80 protsendi ja juurde koolitada neid, kes vaktsineerivad.

"Minu teada on praegu läbihelistajate kogemus umbes selline, et üks vaktsineeritu leitakse umbes kümne või kahekümne kõne peale. Ja need 9 või 19 kõnet on psühholoogiliselt ebameeldivad taluda, sellepärast et vaktsineerimata inimesed on sageli ühiskonnas pettunud ja elavad selle ka selle kõne käigus välja," märkis Uusberg.

Nüüd  tuleb mõjutusvahendina mängu raha. Uusberg nentis, et raha kasutamise kahju on väiksem, kui võtta näiteks vaktsineerimata inimestelt ravikindlustus.

"Kui inimesel on hirm kõrvaltoimete ees ja kui me pakume inimesele raha, et kas siis nad ütlevad, et ma enam ei karda. See ju ei ole tegelikult nii. Ka ravimiamet on öelnud, et vaktsiin on ikkagi ravim, seda siduda raha või mingi sellise kingitusega ei ole õige ja minu meelesest ei ole see õige riigi poolt teha," leidis Kaja Kallas.

"Siis peaks hakkama iga asja eest raha andma. Tunned, et oled haige, lähed arsti juurde, kõigepealt annab arst sulle kümme eurot, et "tore et sa tulid"," ütles Lauristin.

Juba kevadel pakkusid mitmed ettevõtjad oma abi vaktsineerimise korraldamisel, samamoodi kui viiruse ilmumisel korraldati testimisi.

"Üks meie töörühma väike ettepanek oli see, et kindlasti oleks tulnud prioritiseerida nende busside kõrvale, mis mingil hetkel täitsid oma eesmärki, aga  nüüd üha rohkem ja rohkem tiirutavad tühjalt ringi, leida see koht, kus inimene käib ja kus ta käib regulaarselt, et  ta saaks samast kohast kätte ka oma teise süsti ehk kõigisse supermarketite apteekidesse rajada süstimispunktid. Jah, vastus on, et pole raha ja ruume, aga me oleme näinud, kuidas valimisteks, laatadeks ja messideks luuakse sellised väiksed boksikesed ja lauakesed, et  kindlasti saaks sellise koostööna need võimalused loodud," rääkis Realo.

Lauristini hinnangul on vähe kaasatud professionaale, eraettevõtteid, rohkem on usaldatud ametnikke.

"See on niisugune hirm, mis valitseb valitsuses, hirm mingisuguste otsuste tegemise ees. Ma arvan, et see on ühiskonnas kõikidele selge, et see on üks neid halvavaid tegureid. Kui valitsus ei otsusta, miks peaks siis üksik inimene otsustama?" ütles Lauristin.