"Minu jaoks polnud Siim ainult avaliku elu tegelane, me olime sõbrad ülikooliajast peale. Ma mäletan teda noore ja ägeda üliõpilasena 60-ndate lõpu Tartust, kus toimus see nii-nimetatud komsomoli mäss. Seoses Tšehhi sündmustega tulid tudengid tänavatele ja Siim oli siis juba üks liidreid. Võib öelda, et mässamine vabaduse nimel ja vabaduse eest seismine oli tema elu põhijoon ja põhiväärtus. Siim ei olnud liberaal mingisuguse poliitilise mängu pärast, vaid ta oli üdini vabaduse usku, päris tudengieast peale," rääkis Lauristin.

"Muidugi, kuna ta õppis rahandust, siis tema jaoks oli selle vabaduse alustalaks majandusvabadus. Kui oli võimalik rääkida reaalselt Eesti majandusest, siis me mäletame Siim Kallast kui ühte IME (Isemajandav Eesti) neljast autorist. See oli läbimurre ja küsimus selle kohta, kas Eesti suudab olla iseseisva riigina majanduslikult sõltumatu ja rahvusvaheliselt läbi lüüa, oli Siimu jaoks väga oluline. See ei olnud teoreetiline, vaid praktiline küsimus. Ta lahendas seda praktiliselt ja suurim samm, millega ta jääb Eesti ajalukku, on see, et Siimu juhtimisel toodi tagasi Eesti kroon. Võib öelda, et Siim Kallas oli, on ja jääb Eesti krooni isaks," lisas ta.

"Ma mäletan seda aega, olin siis Ülemnõukogus ja me pidime vastu võtma Eesti krooni seaduse. Ma arutasin Siimuga, kuidas seda Eesti krooni vastuvõtmist nii-öelda orkestreerida, et see oleks efektiivne, kiire ja otsustav, sest rahareformi tuli teha väga kiiresti, et vältida spekulatsioone. Ja Siimu julgus seista Eesti krooni eest siis, kui kõik ümberringi olid vastu – mitte ainult Moskva keskpank, mis oli muidugi vastu, aga ka Lääne nõuandjad, kes ütlesid, et ei ole võimalik väikese riigi raha teha kohe rahvusvaheliselt konverteeritavaks –, oli muljetavaldav. Siim raius nagu rauda, et see on võimalik, see peab olema võimalik," meenutas Lauristin.

Lauristini sõnul mäletatakse Kallast kui iseseisva Eesti poliitikut. "See oli loogiline tema elutöö jätk, aga ka seal ta tegeles Eesti majandusliku edu sepistamisega," sõnas ta.

Lauristin ütles, et Kallase iseloomustav joon poliitikuna oli see, et ta oli valmis sõlmima strateegilisi kokkuleppeid ka nende poliitiliste jõududega, kellega tema enda vaated kokku ei läinud. "Meie vaidlesime temaga eluaeg – mina olen sotsiaaldemokraat ja tema oli Reformierakonna juht. Aga näiteks, kui võeti vastu otsus ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamisest, mis oli väga paljuski Siimu idee, siis selle tagamiseks, et sotsid oleksid kaasas – me olime ühes valitsuses –, tuli Siim kaasa Eiki Nestori ideega viia sisse töötuskindlustus. See oli suur strateegiline kokkulepe: tulumaksuvabastus ja töötuskindlustus korraga. Meil on vähe poliitikuid, kes on võimelised suurteks strateegilisteks otsusteks tuleviku ja Eesti stabiilse arengu nimel," rääkis Lauristin.

Kallase karjääri väljaspool Eestit nimetas Lauristin samuti läbimurdeks. "Eesti jõudmine Euroopa Liidus nähtavale kohale ja Eesti poliitiku muutumine arvamusliidriks Euroopa Komisjoni tasemel – see on ime, et see toimus, aga Siim seda oli, sest ta tuli sinna oma ideedega, Eesti ideedega. Tema suur püüdlus oli teha Euroopa Komisjonis Euroopa poliitika läbipaistvaks ja avatuks. Ta viis läbi reformi, et kõik ettevõtted ja majandushuvid, kes tahavad lobeerida, ei saaks seda teha kinniste uste taga. Selle lobiregistri tegemine ja Euroopa Komisjoni töö avalikustamine oli tema suur idee," ütles Lauristin.

Lauristin märkis, et Kallas on alati olnud ideede inimene. "Peale selle, et ta oli väga hea liider ja väga hea majandusinimene, võttis ta riske. Nende riskidega oli ta mõnikord hädas, mõnikord tulid need hästi välja, aga igal juhul ei jätnud ta hirmu pärast midagi tegemata," sõnas Lauristin.

"Ma arvan, et me jääme mäletama Siimu kui ühte Eesti iseseisvuse taastamise eestvedajat – just nimelt Eesti majandusliku iseseisvuse, sõltumatuse ja edu eestvedajat ning alusepanijat. Kui Eesti krooni autorit – mitte küll üksi, sest seal oli teisi juures, aga tema vedas seda protsessi. Me mäletame teda kui positiivselt meelestatud, tulevikule suunatud ja koostöövalmis poliitikut," ütles Lauristin veel.

Siim Kallas (1948-2026) suri laupäeval.