"Pealtnägija": esoteeriku investeerimisnõu järginud naised jäid rahata
Hooaja viimane "Pealtnägija" toob seekord avalikkuse ette kahe naise loo, kes väidavad end olevat kaotanud oma raha investeerimisnõu andnud tuntud esoteerikagurule ja tulnukatest jutlustavale Andero Pebrele. Loo laiem õppetund on, et igaüks võib de facto tegutseda finantsnõustajana.
Viimasel ajal peamiselt Dubais elav Andero Pebre loobus kaamera ette tulekust, aga tunnistas kirjalikes vastustes, et pakkus rahapaigutusi krüptosse ja teistesse instrumentidesse. Samas väitis ta: "Ma ei tegele investeerimisteenuse pakkumise ega teiste isikute vara professionaalse haldamisega. Olen avalikult jaganud oma isiklikku investeerimisteekonda ja kogemusi, kuid tegemist ei olnud finantsnõustamise ega ametliku investeerimistegevusega." Hävingu tingis tema sõnul turgude ränk kukkumine, mitte pahauskne tegevus.
34-aastane Pebre on hoolimata võrdlemisi noorest east esoteerikamaastikul vana tegija. Kunagine andekas jalgpallur ja kahekordne Eesti meister tuli 2015 laiema avalikkuse ette kui "spirituaalne infokandja". Ta on läbi aastate viljelenud kõikvõimalikke parateooriaid, aga üks keskne sõnum on, et planeedil Maa käib tulnukrassidevaheline võitlus, mille käigus inimkond on orjastatud.
Näitleja Märt Koik teeb koos eetripartner Andreas Jäägeriga taskuhäälingut "Võhkarid", mis kritiseerib tihti šarlatane ja ajupesijaid. Pebre sattus nende vaatevälja just COVID-i ajal kui aktiivne vaktsiinivastane ja vandenõuteoreetik, kes muu hulgas seostas pandeemiat 5G võrguga, mida Eestis tegelikult polnud.
Kaks naist, Laura ja Reet, huvitusid seevastu siiralt alternatiivsetest teemadest. Mõlemad liitusid Pebre Facebooki grupiga Deep Creator, mille liikmemaks on 36 eurot kuus, mille eest sai näha videoid ja iga kuu paar grupikõnet Zoomis, milles arutati kõikvõimalikke asju. "Seal oligi kõigest nagu: spirituaalsusest, vaimsusest, kuidas manifesteerida, kuidas luua endale sellist elu, nagu sa tahaksid luua," meenutas Laura. Reet täiendas: "Huvitavat juttu rääkis – kosmilised rassid ja kõik selline."
Tähelepanuväärne on, et koolituste kõrval, nagu kuidas enda ellu tuua "Kosmiline Ultra Deep Kombo" või aktiveerida oma "Solar Dragon" ehk päikeselohe, räägitakse ka, kuidas saavutada finantsvabadus.
"Andero Pebrel on ju põhimõtteliselt nagu veebipood, kus sa saad osta üks-ühele vestluse, kui mina nüüd viimati vaatasin, oli hind 150 eurot. Sa saad rääkida temaga elust Dubais, investeerimisest ja "sügavamad teemad"," lausus Koik.
Laura sõnul pakkus Pebre huvilistele erinevaid võimalusi, kuidas finantsvabadust saavutada. "Küll oli Tag Marketsiga liitumine, siis oli tal selle Bitcoini kaevandamisega seal võimalus liituda, siis tal olid seal veel midagi," meenutas naine.
Pebre ise nimetab end spirituaalseks materialistiks, rõhutades seda ka oma kuvandiga. Ta elab suure osa ajast Dubais ja viitab, et paljuski võimaldavad seda edukad investeeringud. Näiteks platvorm Estonian Profit Maker. Selle taga on samuti Dubais tegutsev eraisiku pankroti läbi teinud ettevõtja ja võrkturundaja Janek Lemsberg, kes on promonud erinevaid ratsa-rikkaks-skeeme.
Nii Märt Koik kui ka krüptoteemadele spetsialiseerunud advokaat Viljar Kähari on märganud, et alternatiivsed finantsskeemid kõnetavad tihti just esoteerikasse kalduvaid inimesi.
"Teatud seltskond koguneb kokku, jagavad mõtteid, kiruvad kedagi ja tuleb siis keegi nii-öelda päästeingel, kes ütleb, et mul on teie kõikidele probleemidele nüüd lahendus: pangakontol seisev raha, mille võib-olla inflatsioon ära sööb, ärge hoidke seal, te ei saa sealt kätte, tuleb, ma ei tea, sõda, kontod pannakse kinni, mida iganes. Aga! Meil on siin äge krüptoprojekt, kus iga päev hakkab sinna pandud raha teile juurde teenima," kirjeldas Kähari.
Nii Laura kui ka Reet, kellel oli pangas vaba raha, uurisid Pebrelt 2025. aasta keskel, kuhu raha paigutada, ja Pebre pakkus krüptoplatvormi Mining Race, millega ta ise olevat liitunud.
Reet tunnistab, et ta ei saanud aru, millega on tegu. "Aga ma kuulasin grupis selle Zoomi ära, seal toredad inimesed rääkisid peale Andero ka. Ja nagu olid väga positiivsed ja rõhutati seda, et see on nii turvaline, see on nii turvaline," meenutas naine.
"Tema peamine argument oli see, et sellel Mining Race'il oli näiteks Dubai šeigi mingi sõber või keegi tuttav nii-öelda bossides. Et tema vastutab, et sellise asjaga ei saa ju kedagi nii-öelda lohku tõmmata," lisas Laura.
Kähari sõnul on Mining Race'i puhul üleval hulk punaseid lippe, alustades sellest, et firma taust on läbipaistmatu, kasutajatingimused äärmiselt kliendivaenulikud, lõpetades sellega, et kui firma reklaamitud mahud on õiged, ei saa see mudel äriliselt tegelikult töötada. Lisaks on Mining Race'il mitmeid võrkturunduse jooni, kus olemasolev klient saab iga juurde toodud inimese pealt boonust. Tagatipuks on selle kohta tänaseks ilmunud mitu hoiatust, sh Austria finantsjärelevalve poolt.
"Põhimõtteliselt see on nagu loterii, et paljud inimesed panevad kusagile potti raha kokku, keegi võidab," nentis Kähari.
Kirjavahetusest nähtub, et Reet kandis Anderole kokku kahes osas pisut üle 40 000 euro, mis pidi minema Mining Race'i. Laurat juhendas Andero kättpidi ja aitas avada kontod, et kanda 1000 eurot teisele kahtlasele platvormile Tag Markets.
Laura kohta ütles Pebre, et naine tegi kokkuvõttes tehingud ise ja Reeda puhul selgitas: "Tema võttis minuga ise ühendust sooviga investeerida krüptoturule ning kuna tema varasem kokkupuude teemaga oli vähene, leppisime tol hetkel omavahel kokku, et aitan ajutiselt tehnilise poolega kuni minu Eestisse tagasi tulekuni. Selle tegevuse eest ei küsinud ega saanud ma tasu. Seega ei olnud tegemist investeerimisteenuse osutamise ega professionaalse varahaldusega, vaid pigem heatahtliku ja mitteametliku abiga."
Reeda sõnul pidi Pebre siiski saama kümme protsenti tulust ja Laura tasus talle investeerimise eest 200 dollarit. Pebre väidab tagantjärele, et tegu polnud tasu, vaid tehniliste kuludega.
"Me ei olnud ju ainukesed, kellele ta sellist võimalust pakkus, ja ma saan aru, et inimesed, kes ei tunne nii palju seda süsteemi, kuhu a la raha panna, et nagu neil ongi lihtsam seda nii-öelda talle kanda, et ta saab tegutseda," märkis Laura.
Ajakirjaniku väite peale, et lõppkokkuvõttes naised vabatahtlikult andsid raha talle ja vabatahtlikult kuulasid tema nõu, vastas Laura: "Jah, ma vabatahtlikult andsin talle selle, sest ta inimesena suudab sulle müüa selle maha. Ta teab, millest ta räägib. Aga noh, ise olen loll, oleks võinud selle raha kuhugi mujale panna."
Reeda advokaat Kristjan Kers möönis, et loomulikult tasub olla hoolikas selliste investeerimistega, eriti kui inimene pole teemat liiga palju uurinud. "Aga küsimus ongi selles, et praegu loodi see usaldussuhe, inimene andis mõista, et tema teab asjast, järgi minu soovitusi ja sa saad rikkaks," rõhutas Kers.
Kui algul vaatasid naised, kuidas investeeringud justkui kasvavad, siis mullu sügisel käis pauk. Laura näitas "Pealtnägijale" kirjavahetust Pebrega: "See oli see summa, mis tollel hetkel oli nagu juurde teenitud. Siin oli näha kogu aeg, et juurde tuleb, aga siis järsku lihtsalt tõmbas see kõik nagu tühjaks ära."
Reedal oli selleks hetkeks alles jäänud alla 4000 euro, ent lõpuks kahanes summa veelgi. Reeda sõnul oli šokk suur ning kui ta uuris, mis juhtus, vastati, et turg on selline. "Kui turg isegi üles alla liigub, siis ju normaalne inimene, kes saab sellest aru, ju ei anna raha välja. Et ta ju hakkab enda otsi kokku tõmbama, siis et ta ju ei panusta enam suurte summadega edasi. Aga seal tehti seda," tõdes Reet.
Kirjavahetusest ja häälsõnumitest selgub, et Pebre tegutses eriti riskantse käekirjaga – võimendusega kauplemisega –, mis tähendab sisuliselt, et platvorm laenab sulle raha juurde. Ehk kui hind tõuseb, saad mitu korda rohkem kasumit, aga kui hind langeb, siis ka kahjum mitmekordistub. Kui sügisel toimus esimene kukkumine, püüdis Pebre allesjäänud raha panna teistesse krüptovääringutesse, aga ka neid tabas krahh.
Kähari sõnul tekib esmalt küsimus, kas kliendid üldse olid teadlikud ja andsid Pebrele volituse või korralduse selliseid toiminguid teha. "Sest, muidugi, iga varaga võib juhtuda, et hinnad turul kukuvad, aga siis peaks olema selle investori otsustada, kas ta tahab sellest projektist väljuda sellel hetkel, kui võib-olla ta on kaotanud 10-20 protsenti rahast."
Kui asjad olid hapuks läinud, kirjutas Laura Pebrele kirja, öeldes, et mees müüb inimestele põrsast kotis ega võta vastutust. "Oleks ta vabandanud kasvõi, ta ei teinud isegi seda," tõdes naine.
Kui Laura lõi kaotatud rahale käega, siis Reet võttis advokaadi ja pöördus politseisse. Üks asi on, et turgu võiski tabada krahh või tehti vigu, kuid ta kahtlustab, et Pebre pani osa raha hoopis kõrvale.
Hoolimata korduvatest päringutest ei suuda mees lõpuni näidata, kuhu ta raha ikkagi paigutas. Tema väide, et platvormide eripära tõttu pole tõendeid võimalik esitada, paneb spetsialisti muigama.
"Kui sa ikkagi võtad raha vastu, sa pead väga täpselt nii-öelda raamatupidamist ja auditilogi pidama, et mis sa teed. Ja isegi, kui see väide näiteks õige on, et mingi aja pärast enam ei ole võimalik saada mõne platvormi pealt infot kätte, siis hästi tavapärane turul on see, et sa teed vähemalt kasvõi screenshot-id, et see oli vara seis enne tehingut, kandsime sinna, see on praegune seis," selgitas Kähari.
Reeda advokaat Kristjan Kers märkis: "Siiamaani need vastused, mida on suutnud Andero anda, ühtegi tõendit lisamata, viitavad selgelt sellele, et vähemalt väga suures ulatuses sellest 40 000 eurost ei liikunud mitte kuhugi investeeringusse, vaid, jumal teab, kuhu."
Raha kaotanud daame häirib ka see, et samal ajal õitseb Pebre sotsiaalmeedias edasi, korraldas meditatsioonilaagri Sri Lankal ja kuulutas, et teeb selle kuu lõpus Tallinnas "privaatse Evendi", kus räägib "millega Dubais peamiselt tegeleb ja mis on materiaalset maailma puudutavad võimalused igale inimesele."
13. mail algatas aga prokuratuur kriminaalasja võimaliku investeerimiskelmuse kohta.
Läbi selle loo tegemise ujuvad Pebre vastused. Ühel hetkel nimetab ta naisi klientideks ja teatab: "Vaidlustan kategooriliselt väited, nagu oleks kliendi raha omastatud või ära võetud", teisalt eitab, et tegu oli ärisuhtega ning asub investeerimisele viitavaid postitusi netist kustutama. Kolmandat pidi avaldab kahetsust: "Tagantjärele vaadates oli see minu jaoks oluline õppetund ning täna ma enam sellisel kujul teistele abi ei pakuks, ei tasuta ega tasu eest. /…/ Mul on siiralt kahju, et olukord selliselt kujunes."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









