Analüüs: nakatumisnäitajad kerkivad veel mitmel pool Euroopas

Koroonaviirus.
Koroonaviirus. Autor/allikas: Pixabay

Nakatumisnäitajad ei kerki ainult Eestis või Balti riikides, vaid ka mujal Euroopas. Näiteks Ühendkuningriigis on naktumiste arv sel aastal suurem kui eelmisel aastal, mil suur osa Inglismaast oli lukus.

Suurbritannias on positiivsete testide arv rohkem kui 40 000 juhtu päevas.
Inimesed tunnistavad, et nad ei kanna nii hoolsalt maski kui Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias, kus see on siseruumides kohustuslik. Rootsis ja Hollandis ei kanta üldse maski. Kuid nendes riikides on vähem Covidi juhtumeid kui Ühendkuningriigis.

Uuringud on näidanud, et näomaskid võivad pidurdada viiruse levikut inimeste vahel. Selle mõõtmine, kui palju maski kandmine haiguspuhangut vähendab, on aga palju keerulisem.

Maske on raske lahti ühendada kõigest muust ühiskonnas toimuvast, näiteks sellest, kui palju inimesed üksteisega lävivad.

Ühendkuningriik leevendas paljusid piiranguid varem kui muu Lääne -Euroopa. Inglismaa, Walesi ja Šotimaa inimesed on saanud suvi läbi ööklubides käia.
Kasvanud on ühistranspordi kasutamine ja otseselt tööl, töökohal, käimine.

Kuid põhjus, mille arvele nakatumise tõus pannakse, on varajane vaktsineerimisega alustamine. Vaktsiini kaitse kahaneb kuude möödudes oluliselt.

Iisrael, kes algselt juhtis maailmas vaktsineeritud elanike arvu poolest, jõudis samale järeldusele. Ja uued juhtumid vähenesid kohe, kui alustati kõigepealt eakate revaktsineerimisega. Septembri algusest registreeritakse iga päev üle 10 000 uue juhtumi. Kuid umbes 30 protsenti Iisraeli elanikkonnast on ikkagi täielikult vaktsineerimata.

Sellegipoolest on Iisrael taas teenäitaja ja kogu maailm jälgib huviga, mismoodi kolmanda doosi programm mõju avaldab ja kui kaua võtab aega, kui nakatunute arv taas tõusma hakkab ehk vaktsiini kaitse nõrgeneb.

Viimase suhtes on esimesed aruanded julgustavad. Revaktsineeritutel väheneb risk haigestuda 11 korda võrreldes kaks annust saanud inimestega.

Küll käivad ägedad vaidlused selle üle, kas revaktsineerimise programmidega tuleks jätkata olukorras, kus nii paljud inimesed üle maailma pole isegi ühte vaktsiini saanud. On küsitud, kas on jätkusuutlik uuesti ja uuesti vaktsineerida iga kuue kuu tagant või kord aastas, nagu see on gripi puhul.

Seega on paljuski vaja rohkem teavet, kui kaua immuunsus kestab ja kas kolmas doos annab palju vastupidavamat kaitset. Ehk annab Iisraeli tõhustusdoosiprogramm rohkem teadmist.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: